VIDEOD ⟩ Aasta linnuks valitud tuttpüti seiklusrohke elu: külastav kobras ja lõhutud pesa

Tuttpütt pojaga. Foto: Tõnu Ling

Eesti 2020. aasta linnuks valitud tuttpütte oli tänavu esmakordselt võimalik jälgida otsepildis. Vanalindude jälgimisel selgus, et rahulikul pesitsusajal on mitmeid häirivaid tegureid - näiteks pesa lõhkuv tormituul ja tuttpüti mune külastav kobras.

Aasta linnuks nimetatud tuttpütte ja infot nende kohta on Eestis väga vähe ning Eesti Ornitoloogiaühing ootab vanalindude võimalikku pesitsuskohta märganud inimeste vihjeid. 

Tänavu oli võimalik jälgida tuttpüti pesa otsepildis tänu Lõuna-Eesti järvele paigaldatud veebikaamerale. Lisaks aasta linnu tiitlile sai tuttpütt ka Eesti Ornitoloogiaühingu ja Eesti Posti koostöö tulemusena omanimelise postmargi ja postkaardi.

Vettinud ja ujuval taimekuhjal asuva pesa ehitasid vanalinnud koos ning nii, et selle pesalt oleks mugav ennast otse vette libistada. 11. mail oli pesas märgata kaht muna. Kokku muneb tuttpütt kolm kuni kuus kanamuna suurust muna, mis on algul sinakasvalged, kuid muutuvad ajapikku kollakaspruuniks. Tavaliselt muneb emaslind iga kahe päeva tagant, mistõttu ei kooru pojad kõik korraga, vaid mõne päeva jooksul. Haudumine ise võib kokku kesta lausa 25 päeva.

Torm lõhkus kaamerapildis olnud tuttpüttide pesa

Pütipesadele on ohtlik kõikuv veetase ja tuul. Kaks päeva pärast otsepildi algust lõhkus tugev tuul tuttpüttide ehitatud pesa. Pärast püüdlusi pesa remontimisel ja uuesti rookõrte külge kinnitamisel, oli paar siiski sunnitud kolima. Ornitoloogiaühingu teatel oleksid tuttpütid jõudnud mujale tõenäoliselt uue pesa ehitada, aga kaamerapilti see lindude paar enam ei sattunud. 

Kaameraga varustati teise tuttpütipaari pesa

Samast Lõuna-Eesti järve roostikust leiti teise tuttpüüripaari pesa, mis oli ehitatud tuulevaiksemasse kohta. 22. mail märgati pesas viit muna. Ornitoloogiaühing ei osanud aimata, kas emaslind muneb veel.

Pütipesa osutus möödunud koprale mõnusaks pesupaigaks

Tugev tuul roostikus ei ole aga ainus tuttpütipaari murekoht. Tugevamat pesa kasutas mõni päev hiljem enda heaks kobras, kes ronis hetkeks üksi olnud munadele, pesi end veidi ja siis lahkus. Kopra külastus õnnetuid tagajärgi tuttpüttide perele õnneks ei toonud. 

Munad koorusid oodatust varem

Päev pärast kopra külastust, 29. mail, koorus paari esimene muna. Koorumise hetkel ujus emaslind kannatamatult ringe ümber pesa ning seejärel asus koorunud poega soojendama.

Ornitoloogiaühingu jaoks oli tegemist oodatust varasema koorumisega, sest esimese linnupoja koorumist oodati alles 8.-10. juuni paiku. Ühing täpsustas, et kuna vanalinnud katavad lahkudes pesa lisamaterjaliga, võis mõni muna vaatlejatel märkamata jääda. 

Loodus teist poega ei soosinud

Maikuu viimasel päeval koorus pütipesas viiest munast teine poeg. Ornitoloogiaühingule teadmata põhjusel üks kahest pojast ellu ei jäänud. Tegemist võis olla mõne haiguse või vigastusega. 

Kuniks kõik munad on koorunud, toimetab emaslind ümber pesa ja peab valvet. Ainsat väikest poega soojendavad tuttpütid tiivasulgede vahel. Koorunud poega hetkekski üksi ei jäeta - teda kantakse seljal kaasas ka järvel ujudes. 

Kui emaslind haub mune ja poega sulgede vahel soojendab, tegeleb isaslind toidu otsimisega. Videos on näha, kuidas isaslind ulatab vanalinnu seljal olevale pojale toiduks kala. Samuti remondib isaslind aeg-ajalt pesa ja otsib selleks lisamaterjali.

Lisaks kaladele söövad tuttpütid ka udusulgi ning võib arvata, et suled aitavad vanalindudel kaitsta seedesüsteemi – need aitavad väljutada teravaid kalaluid ning kaitsevad neid maoparasiitide eest.

Viimane muna jäi koorumata ja tuttpütid lahkusid pesast

4. juuniks oli tuttpüttide pesas koorunud neli poega - esimene poeg 29. mail, teine hukkunud poeg 31. mail, kolmas poeg 2. juunil ja neljas poeg 4. juunil. Viimane muna jäi aga koorumata ning tuttpütid lahkusid pesast koos kolme pojaga. 

Seda, miks mõni muna ei kooru, täpselt teada ei ole. Tagasi pesale muna hauduma vanalinnud enam ei tule ja ehitatud pesa jääb teistele asukatele avastamiseks ning kasutult seisma ei jää. Reede öösel peatus pesal pardipaar, hiljem käis tühjas pesas lauk, kes koorumata muna vette lükkas. 

Võib tunduda üllatav, et varesed ei ole valveta pesalt katmata muna päeva jooksul ära varastanud. Seda selgitab asjaolu, et tuttpüti kaameraga pesa läheduses pesitsevad hallrästad, naeru- ja kalakajakad, kes järve sellesse piirkonda sattuvaid vareseid armutult ründavad ja eemale peletavad.