Rabarber on Allikukivi veinitäht

Rabarber on mõisa staar: vanast tuttavast koogi- ja moosimaterjalist sünnib Allikukivil Raili ja Roman Heina käe all hõrk suvine rabarberivein. "Tulge 13. juunil rabarberipäevale!" kutsub pererahvas külla.  Foto: Urmas Luik

Sel pühapäeval alustavad Raili ja Roman Hein Allikukivi veinimõisas rabarberi korjamist. Järgmisel aastal valmib saagist rabarberivein, millest on saanud veinihäärberi kultusjook. Veinitegu on elustiil, ütlevad mõlemad ja kutsuvad 13. juunil huvilisi rabarberipäevale.

See oli seitse aastat tagasi nädal enne jaanipäeva, kui Raili ja Roman Hein tulid Pärnumaale Allikukivile ja said omaaegse kalevivabriku direktori Albert Zoepfeli suvehäärberi võtmed enda kätte.

IT-eksperdist Railist ja autohooldusprofist Romanist olid just saanud värsked suvemõisa omanikud.

«Kõik oli nii ilus ja õitses. Meelespead, võililled, karikakrad, pojengid,» meenutab Allikukivi veinimõisa perenaine pere esimest suvist kohtumist punastest tellistest majailuduse, maalilise pargiroheluse ja õitsva heinamaaga.

«See on siin üldse kõige ägedam aeg,» nendib ta ja räägib paari aasta tagustest Aasia turistidest, kes olid jaanieelselt kõrgeks kasvanud rohuga heinamaast nii suures vaimustuses, et võtsid nõuks seal hullata nagu väikesed lapsed. Muuseas, sealt jagub praegu heina ka naabertalu loomadele, märgib perenaine, kui tuleme rabarberiistandusest ja jalutame vanal pargialleel sealt mööda.

Uitmõtet suvekodust või üldse maaelust oli Raili juba ammu südames kandnud. Esialgu otsis pere midagi saja kilomeetri raadiuses Tallinnast. Et ikka sõbrad jõuaks külla rohkem kui vaid korra aastas. Kuid muudestki märkidest tundus mõlemale, et elu suunab kuidagi maa poole. Kuigi kumbki polnud veel neljakümnenegi, vaatasid nad näiteks «Maahommikut» ja «Prillitoosi». Linnatööd olid mõlemad samuti pikalt rabanud – ja ikka ju kellegi teise hüvanguks. Aga me ise?! «Ühel õhtul istusin hajameelselt arvutis, lappasin kinnisvaraportaale ja otsing andis Allikukivi kuulutuse ette,» kirjeldab naine elumuutvat juhust.

Saarde vald oli pannud ülemöödunud sajandi teisel poolel ehitatud ning hiljem aastakümneid rahvamajale ja koolile ulualust pakkunud häärberi oksjonile. Heinad kirjutasid kohe vallavalitsusse, käisid kohal uudistamas, tegid pakkumise ja eneselegi ootamatult osutusid võitjaks. Pall läks kiiresti veerema.