Kui ta 2010. aastal NO99s peaprodutsendina tööd alustas, ei teadnud ta oma sõnul teatrivaldkonnast midagi ning pidi selle kõik endale ise selgeks tegema. «Samamoodi, kui võtsin «Panga» seriaali tootmise ette, oli see minu jaoks täiesti tundmatu maa – õppisin selle kõik enda jaoks nullist selgeks.» Pärast seda juhtis Aguraiuja vahepeal kaks aastat turundusagentuuri, kus tuli samuti nullist alustada. Seetõttu oli tema sõnul konkursikuulutus, kuhu otsiti inimest, kellel on väga tugev loovorganisatsioonide juhtimise kogemus valdkonnas, millest ta üleliia palju ei tea, «väga lihtne tehe».
Kas ta ei ole oma autsaideri staatuse pärast murelik? Vastupidi, Aguraiuja näeb selles just plussi: «Ma saan minna absoluutselt kõigi inimestega vestlema ilma igasuguse ajaloota. Ma ei tea minevikust seda, millised on olnud kellegi omavahelised suhted, kes kellega koos töötab, kes kellega paremini klapib. Ma saan minna puhtalt lehelt ja hakata esitama küsimusi – nii iseendale, oma tiimile kui ka teistele inimestele kunstiväljal –, selliseid küsimusi, mida äkki keegi pole enam ammu küsinud, sest et kõik teavad juba vastuseid. Aga kui mina neid vastuseid ei tea ja tahan neid hullult teada saada, siis äkki me mõtleme koos need vastused veelgi paremaks?»