Yamaha number 18. Pool aastat elust projektiratta peale

Yamaha XJ600. Mihkel Külaotsa projektiratas. Tallinn 29-05-20 Foto: Esta Tatrik

Peaaegu iga mootorratturi pähe on siginenud mõte projektirattast. Ostaks, ehitaks, teeks näpud õliseks! Aga palun, Yamaha XJ600 kallal nokitsemisele kulus üle poole aasta.

«Tahtsin osta midagi klassikalist, karburaatoriga. Uued mootorrattad on ägedad, nad on efektiivsed. Vanade mootorrataste juures on elu rohkem.» Nii käivitus Mihkel Külaotsa isikliku mootorratta projekt. Külaots on mitu head aastat kirjutanud uutest mootorratastest proovisõidulugusid. «Mulle meeldis, et tal on ümmargune esituli, ta on klassikaline, samas ta on aastast 2000, ees kaks ketaspidurit, taga on ka ketaspidur. Töökindel tehnika, pommikindel mootor. 600 kuubikut, neli silindrit ja 45 kilovatti.» Loo peategelase, Yamaha XJ600 sai Mihkel kätte nii hea hinnaga, et parem on, kui see jääb meie vahele. Et ei tekiks pettekujutelmi, muigab ta.

Sellest algas enam kui pool aastat võtnud töö, et viimistleda ratas heasse sõidukorda ja tuunida välimus meelepäraseks. Nagu enamik nokitsejaid mootorrattamaailmas, mõtles ka Mihkel alguses café racer’ile ja ostis ratta mõttega, et sellest saaks café aretada. (Mis on café racer, vt kõrvalloost.) Esimese visandiga arvutis vaevu algust teinud, taipas Mihkel, et rattale tuleb võidusõidunumber 18, keskne kujunduselement. Café racer’i plaan jäi kiirelt kõrvale, et läheb liiga keeruliseks. Kuigi ratas oleks saanud saledam, lenks oleks olnud madalamal.

Niisiis, asja kallale. Värvimisest ei pääse, sest raam tahtis värvimist ja igal pool oli kriime ja täkkeid. «Tagantjärele mõtlen, kui naiivne ma olin!