Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen sõnastas Euroopa Liidu ees seisva küsimuse möödunud nädalal nõnda: «Kas läheme edasi igaüks omaette, jättes mõned riigid, piirkonnad ja inimesed tagaplaanile ja aktsepteerime tõsiasja, et liit on lõhenenud rikaste ja vaeste vahel, või jätkame koos ning astume suure sammu edasi?» Koroonaviirusest tingitud majanduslangus on pretsedenditu. Mai alguse kevadises majandusprognoosis arvas Euroopa Komisjon, et ELi majandus kahaneb tänavu 7,5 protsenti. Kuid juba eelmisel nädalal hindas Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde olukorda hullemaks, ennustades majanduslanguseks 8–12 protsenti. See oleks juba kaks korda enam kui kümnenditaguses finantskriisis.
Nii Euroopa Komisjon kui ka kõik Euroopa riigid on püüdnud viimastel kuudel oma majandust mitmel moel aidata. EL on iga saadaval olnud euro suunanud koroonakriisiga võitlemisse: näiteks loodi 100 miljardi euro suurune lühiajaline toetus, et aidata liikmesriikidel rahastada töötajate sissetuleku säilitamist. Kõik struktuurifondid on suunatud koroonaviirusele reageerimiseks, Euroopa Investeerimispank on 200 miljardi eest lisanud investeeringuid väikeettevõtetele, riigiabireegleid on lihtsustatud.