Esimene siloniide on kulla väärtusega

Põllumehed soovivad valitsuselt leevendusmeetmeid kriisi seljatamiseks. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Esimeselt siloniitelt tahab põllumees maksimumi ja selleks tuleb tabada õigeim hetk. Kui mõnel rohuväljal oli see juba nädalapäevad tagasi, siis teisel alles ees, sest rohukasv Eestimaa põldudel ongi piirkonniti niivõrd erinev.

Pärnumaal tegutseva OÜ Halinga tegevjuht Raul Peet­son sõnas, et nemad alustasid tänavu silotegu 26. mail. Rohusilo on piimalehmade kõige odavam sööt, kuid saak põldudelt on erinev. „On rohumaid, kust kogusime 20 tonni hektarilt, kuid ka neid, kust vähem. Kuna rohus sisalduvad toitained on väga olulised, on õige ajastus miljoni dollari väärtusega. Nüüdseks on meil üle kolme tuhande tonni varutud,” lausus ta.

Õige sooritushetk

Kas esimene niide on hea või halb, seda on Peetsoni sõnutsi praegu raske öelda, sest tegelik tulemus peegeldub väljalüpstud piimas. „Püüame silosse saada võimalikult palju toitaineid ja see sõltub õige aja tabamisest. Just esimene niide on kulla väärtusega, järgmiste niidete aluseks on esimese niite õige ajastus. Meie tahame jõuda sinnamaale nagu taanlased, et 60 protsenti lehma toidust saame oma rohust ja 40 protsenti peame lisama teravilja ja ostusöötadega. See on üks võimalus saada piima omahinda madalamaks,” selgitas ta.