Nädala mõte: rohenäppude puhkepäevad

Ele Pärnpuu saatis Maa Elu toimetusele enda kasvuhoone foto - kasvuhoonesse lähevad pärast taimekasvatushooaja lõppu kanad ja on seal päeviti kuni uue taimehooaja alguseni. Foto: Ele Pärnpuu

Tänavu on eestlasi eriti ägedalt tabanud igakevadine nakkus – rohenäplus. Kel oma aed, peenramaa ja kasvuhoone, neil vabad hetked tööd täis, sest kuni jaanipäevani käib kibe istutamine ja külvamine, kõik kasvab hämmastavalt kiiresti, ka umbrohi. Nii polegi pääsu: kui pikk palgatööpäev seljataga, tuleb aeda kiirustada. Aianduskaugele inimesele kõlab see kui õudusjutt, aga rohenäppe teeb säärane „aiaorjus” õnnelikuks.

Vaadake või Maa Elu üleskutsele vastuseks tulnud kasvuhoonepilte. Esimesena torkab silma, kui väga inimesed seda majakest armastavad ja taimede kasvamist naudivad. Tundub, et igas teises Eestimaa kasvuhoones on sisse seatud puhkenurk, kus suveõhtutel jalga puhata ja kuhu külalisi kohvi jooma kutsuda.

Tänapäeval ongi kasvuhoone pigem puhkamiseks. Rahaliselt tuleb kindlasti soodsam kurke-tomateid turult osta, aga mingi raha eest ei saa seda rõõmu, mida annab taimedega tegelemine ja värskelt korjatud saagi lõhn.

Kasvuhoone võib osta üsna kopsaka summa eest, aga võib kuuris leiduvast materjalist ka ise üles kopsida. Piltidelt nähtub, et inimesed on oma kasvuhoone sisustamisel väga nutikad. Paljud teevad kividest vahekäigu, mis on silmale ilus ja lubab paljajalugi puhtalt sammuda, aga sel on veel üks praktiline väärtus – kivid neelavad päeval soojust, mida õhtujaheduses tagasi andma hakkavad.

Kas istutada taimed peenrasse või pottidesse? Maitse asi. Peenral on taimedel võimalus juuri laiemaks kasvatada ja kastmisvaeva on nii vähem, aga kottides ja pottides on lihtsam igal aastal mulda välja vahetada ja seega haiguste levikut ennetada.

Paljud on lahendanud kastmise vihmavee abil. Vee kogumiseks saab kasvuhoonele paigaldada rennid, isegi kumerate külgedega majale on rennidele sobiv koht suudetud välja nuputada – vundamendi külge.

Minule läks kõige enam hinge üks suur plastist vihmaveetünn, millesarnaseid on aedades ilmselt sadu. Selles tünnis oli pikk laud otsapidi vees ja nagu perenaine seletas, on see lindudele ja loomadele uppumissurmast pääsemiseks. Tulevad ju tihtipeale linnud veeanumatest jooma ja mõnikord kukuvad vette. Kuna tünnil on püstised seinad, ei saa nad omal jõul veest välja. See laud ongi neile pääsetee.

Selle nipi võtan kindlasti oma aias kasutusele. Meil on vihmaveetoru all veekogumiskast, millest lastega üllatavalt tihti konnapäästmisoperatsioone korraldama peame. Vahel oleme ka hiljaks jäänud. Loodetavasti otsapidi vette pandud laud aitab tulevikus konnadelgi ise välja pääseda.