Esimese vea teeb Annabel Parts sellega, et arvab, et II samba väike tootlus on põhjus sambast loobuda. Tegelikult on väikese tootluse põhjuseks olnud pensionifondide liiga karmid reeglid, vähene konkurents ja muud piirangud, mida viimastel aastatel on aktiivselt muudetud. Kui meil jalg valutab, siis me ju ei raiu jalga maha, vaid ravime terveks. Samamoodi ei ole kehvad tulemused hea põhjendus süsteemi ära kaotada, selle asemel tuleb adekvaatse regulatsiooniga süsteemi parandada.
Teiseks räägib Annabel Parts, kuidas noored on hästi informeeritud mitmesugustest investeerimisvõimalustest ja omavad investeerimisportfelle. Kahtlemata on tänapäeva noorte teadlikkus investeerimisest, finantsturgudest ja majandusest üldisemalt tunduvalt parem, kui oli meie vanematel. Loodetavasti on tulevikus noored selles vallas veel paremini haritud. Paraku näitab statistika aga, et isegi professionaalsed fondihaldurid ei suuda keskmiselt pikas perspektiivis teenida rohkem kui turu keskmine. Keskmisel Eesti noorel ei ole rahandusalast kõrgharidust, nii et puudub põhjus, miks peaks keskmine noor inimene iseseisvalt tegutsedes suutma oma vara kiiremini kasvatada kui pensionifondis, eriti indeksfondis.