Toomas Koobas, Margus Maasing: digiriigi varjus pool

Valgusoptilise kaabli paigaldamine. Foto: Elmo Riig

Eestis ei ole lood ülikiire andmeside püsiühendustega hästi, pigem lausa halvasti. Millest on see põhjustatud ja mida tuleks olukorra parandamiseks teha, kirjutavad Höhle OÜ tegevjuht Toomas Koobas ja müügijuht Margus Maasing.

Mis on ülikiire interneti püsiühendus? Nimetame siin kokkuleppeliselt püsiühenduseks olukorda, kui korter, eramu või ärihoone on ühendatud sidekaabliga. Selle vastand on mobiilne sideühendus. Mobiilsus seostub vabadusega ning püsiühendus seostus veel mõne aja eest kettaga lauatelefoniga.

Murranguline tehnoloogia ja ühiskondlik areng põhjustasid sajandivahetuse paiku analoogtehnoloogial põhineva sidevõrgu kokkuvarisemise – tehnoloogia vananes ja väsis ning kliendid läksid üksmeelselt üle mobiilsele sidelahendusele. Mobiilne ei olnud ainult sidelahendus, vaid selliseks muutus ka elu- ja tööstiil.

See viis antennidel põhineva mobiilsidevõrgu kiire väljaehitamiseni Eestis. Selline areng kustutas meie teadvusest sõna «püsiühendus». Veel viis kuni kümme aastat tagasi oli Eestis valdav teadmine, et mobiilivõrgul põhinev 4G-(andme)sideühendus on kõikvõimas ja uued arengud, nt 5G ja nii edasi, ainult kinnistavad seda mobiilsusel põhinevat võidukäiku.

Sellise arusaama tõttu rajati eramute ja hoonete sidevõrgud sageli mobiilsetele lahendustele või jäeti sootuks rajamata (mobiiltelefon ju toimis!) ning püsiühenduse järele vajadus puudus. Seda võib hästi mõista, kuni sideühendus tähendas peamiselt telefoniside-ühendust. Televisioon toimis katusele või rõdule paigaldatud antenni kaudu või tõid teenusepakkujad selle jaoks neile kuuluva kaabli eramusse; andmeside erakasutuses tegi alles esimesi samme. Ühesugune areng iseloomustab nii Eestit, Lätit, Leedut kui osaliselt ka Soomet. Kõik need on hea mobiilside kvaliteediga riigid.