Amet nõuab ministri nõunikult vanemahüvitise tagasi

Foto: Panther Media/Scanpix

Sotsiaalkindlustusamet on otsustanud vaidlustada kohtuotsuse, mis käskis ametil praegu sotsiaalministri nõunikuna töötavale Anni Toomale tagasi maksta 98 eurot, mis tema vanemahüvitisest maha arvati.

Tallinna halduskohus käskis eelmise aasta septembris Põhja pensioniametil tühistada oma otsus, mille kohaselt vähendati  Anni Toomale makstavat vanemahüvitist 98 euro võrra. Ka leidis kohus, et vanemahüvitise seaduse kaks sätet on põhiseadusega vastuolus.

Riigikohus aga otsustas aasta lõpus, et vanemahüvitise seaduse vaidlusalused punktid on siiski põhiseadusega kooskõlas.

«Tulenevalt riigikohtu otsusest esitab sotsiaalkindlustusamet apellatsioonkaebuse Tallinna halduskohtu otsuse peale,» kinnitas ameti pressiesindaja. Kehtiva korra kohaselt hakatakse vanemahüvitist kärpima, kui selle saaja teenib ühes kuus enam kui 278 eurot. Üldse ei maksta vanemahüvitist, kui sissetulek on üle 1390 euro.

Eelmise aasta septembri seisuga oli vanemahüvitist saanud lapsevanematest lisaraha teeninud 1428 inimest, kellest 613 sissetulek oli nii suur, et seda kärbiti. «Seda statistikat, kui suurte summadega on tegemist, kui isikul on tulu saamise ajal vähendatud vanemahüvitist, sotsiaalkindlustusametil ei ole,» ütles ameti pensionide ja toetuste osakonna juhtivspetsialist Monika Toiger.  Vanemahüvitise ajal töötanutest kaks kolmandikku olid naised.

Mullu märtsis, pärast parlamendivalimisi lõppes riigikogus Reformierakonna nõunikuna tööl olnud Anni Tooma tööleping ning riigikogu kantselei maksis lapsehoolduspuhkusel olnud naisele kasutamata jäänud puhkusepäevade eest tasu.

Kuna makstud puhkusetasu ületas 98 euro võrra vanemahüvitise määra, siis kärpis sotsiaalkindlustusamet Tooma vanemahüvitist. Naine ei leppinud sellega ning kaebas selle otsuse kohtusse. Tooma leidis, et tema vanemahüvitist kärbiti alusetult, kuna hüvitis oli ette nähtud varasema tööaja eest.

Naise hinnangul vanemahüvitise seaduse kaks punkti rikuvad põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna teevad vahet tööandja maksevõimetuse tõttu koondatute ning nende vahel, kelle tähtajaline tööleping lõppes lapsehoolduspuhkuse ajal. Vanemahüvitise seaduse kohaselt koondatutele säilitatakse täies mahus vanemahüvitis, teistel seda aga kärbitakse.

Riigikohus aga leidis, et vanemahüvitise puhul on tegemist võrdse kohtlemise küsimusega sotsiaalpoliitika valdkonnas, kus riik on endale ise ülesande võtnud ning tegu ei ole põhiseadusest tuleneva kohustusega. «See tähendab, et erinevate argumentide kaalumisel tuleb arvestada, et tegemist on riigi heast tahtest ja poliitilistest eesmärkidest lähtuvalt isikutele antava hüve või soodustusega, mitte isikutele põhiseaduse alusel abi andmisega,» põhjendab kohus oma otsust.

Kohus viitab vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjale, kust selgub, et seadusandja soovis kompenseerida väljamaksete hilinemisest tingitud vanemahüvitise suuruse moonutusi. «Seadusandja ei soovinud muudel juhtudel anda isikutele lisasoodustust, st teha hüve saamise tingimuste üldreeglist erandit, kaasa arvatud A. Tooma puhul esinenud asjaoludel,» seisab kohtuotsuses. Riigikohus leidis, et põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses ei peaks kohus ühele isikutegrupile seadusandja antud soodustusi teistele isikutegruppidele laiendama.