Juhtkiri: nina piima sisse

Kohtla-Järve riigigümnaasium on olnud edukas. Foto: Urmas Nemvalts

• Kohtla-Järve riigigümnaasium on osutunud edukaks
• Hea kooli loomise eelduseks on sihikindel juhtimine
• Sarnasel mudelil põhinevat riigigümnaasiumi oleks vaja ka Lasnamäel

Vanarahvatarkus ütleb, et kassipojal tuleb alguses vägisi nina piima sisse pista, et ta saaks aru, mis hea on. Tundub, et möödunud aastal vajas ministeerium Kohtla-Järve riigigümnaasiumi käima saamisel veidi samalaadset takka aitamist, et üritus õiges suunas liikuma saada.

Tegu on igas mõttes märgilise arenguga. Kohtla-Järve riigigümnaasium on eesti õppekeelega kool, kus õpivad koos nii eesti kui ka vene kodukeelega noored. Kuigi esimesel tegevusaastal lahkus koolist 14 protsenti õppijaist, näitab see pigem uue kooli tugevust kui selle probleeme, sest vastukaaluks on järgmisel aastal gümnaasiumisse soovijaid rohkem kui kohti.

Selles koolis on ellu rakendatud ühtse eesti kooli idee, mis oli enne eelmisi riigikogu valimisi laialdaselt arutelu all. Nii mõnedki erakonnad väljendasid soovi valimisvõidu järel üleminekuga alustada. Läks aga teisiti ja praegu pole ühtse eesti kooli reformist enam midagi kuulda. Kohtla-Järve kooli juhtum näitab, et selline mudel toimiks hästi.

Võibolla ongi hea, et reformiga ei alustatud kampaania korras kogu haridussüsteemi korraga muutes. Keeleline olukord Eesti eri paigus on üsna erinev ja sama lahendus ei tööta päris kindlasti ühtviisi hästi nii Tartus kui Narvas. Eks näidanud ka Kohtla-Järve riigigümnaasiumi õppekeelega seotud ühiskondlikud vaidlused, kuivõrd tundlik on see teema. Seda rõõmustavam on tänasest lehest lugeda, et kool on esimese õppeaasta edukalt läbinud ja juba loonud endale kohaliku eliitkooli maine.

Juhtum näitas ka seda, et hea kooli loomise võtmeküsimus on juhtimine. Kui kooli juhtkond muutusi ei soovi, siis on neid väga raske väljastpoolt algatada. Munitsipaalkoolides on sageli kohalikud mitteformaalsed võimusidemed need, mis reforme takistavad. Mõnikord on kooli jõuliseks uuendamiseks puudu ka lihtsalt koolipidaja tahe. Keeleinspektsioonis on teada juhtumeid, kus kohalik omavalitsus on koolipidajana asunud keeleseadust eirava kooli poolele, hüvitanud koolijuhile määratud trahve ja mitmel muul viisil uuenemist pidurdanud.

JUHTMÕTE

Praegu ei ole riigigümnaasiumi veel Lasnamäel, samas on tegemist linnaosaga, kus eesti ja vene noori ühendav eestikeelne gümnaasium oleks niihästi vajalik kui ka võimalik.

Parku on selliseid juhtumeid ikka veel häirivalt palju. Vahest oleks aeg asi käsile võtta. Kui ikka on näha, et koolipidaja ei ole soovi riiklikke prioriteete silmas pidada, siis peaks riik kooli pidamise kohalikult omavalitsuselt lihtsalt üle võtma. Riiklik sekkumine võib tunduda järsk, kuid võibolla on see mõningatel puhkudel vältimatu, et anda uus hingamine koolile, mille pidamisega pole kohalik omavalitsus hakkama saanud.

Kohtla-Järve riigigümnaasiumi juhtum näitas ka seda, et eesti ja vene õpilaskonnaga eesti õppekeelega gümnaasium on võimalik ja võib suurepäraselt toimida. Seega tuleks seda edukat praktikat korrata ka mujal Eestis. Praegu ei ole riigigümnaasiumi veel Lasnamäel, samas on tegemist linnaosaga, kus eesti ja vene noori ühendav eestikeelne gümnaasium oleks niihästi vajalik kui ka võimalik.

Nii nagu Roomat ei ehitatud ühe päevaga, ei ole mõistlik ka eeldada, et eesti ja vene koolisüsteemi võiks ühendada ühe päevaga. Oluline on, et selle nimel iga päev midagi tehtaks. Tahaks väga loota, et valitsusel on tõesti soov midagi selles vallas teha, sest ühiskonnas on muutuseks valmisolek olemas.