BLOGI ⟩ ERJK likvideerimise eelnõu läbis esimese lugemise

Henn Põlluaas. Foto: Tairo Lutter

Tänasel riigikogu istungil läbis häältega 46:53 esimese lugemise Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) likvideeriv eelnõu. 

Pärast paaritunnist arutelu tegid Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond ettepaneku eelnõu riigikogu menetlusest välja lükata, seda toetas 46 ja vastu oli 53 saadikut. Opositsiooni ettepanekut toetas koalitsioonisaadikutest ainsana Viktoria Ladõnskaja-Kubits Isamaast.

Ka fraktsioonitu Raimond Kaljulaid, kes on öelnud, et pole ERJK likvideerimise vastu, hääletas opositsiooni ettepaneku poolt eelnõu menetlusest välja jätta. 

Kaks koalitsioonisaadikut ei osalenud hääletusel: Siim Kiisler Isamaast ja Mihhail Stalnuhhin Keskerakonnast. 

Täna esimese lugemise läbinud eelnõule saab teha muudatusettepanekuid 15. juunini. Ühtlasi algab siis ka riigikogu viimane istungitenädal enne suvist istungitevaba perioodi.

Eelnõu algatanud riigikogu võimuerakonnad põhjendavad muudatuse vajalikkust sooviga tagada senisest professionaalsem kontroll erakondade tegevuse rahastamise üle. Etteheiteks on, et ERJK liikmete seas on ka parlamendierakondade nimetatud esindajad. Veel kuuluvad ERJKsse õiguskantsleri, riigikontrolöri ja Vabariigi Valimiskomisjoni nimetatud esindajad. Võimuliidu plaan on, et ERJK ülesanded võtab üle riigikontroll. 

Eelnõuga plaanivad Keskerakond, EKRE ja Isamaa ära kaotada viivise ettekirjutuse täitmata jätmisel kohaldatava sunniraha tasumata jätmise korral ning vähendada rikkumiste tähtaega kolme aasta pikkuseks. See tähendab näiteks, et rohkem kui kolm aastat tagasi tehtud rikkumisi ei saaks menetleda. Praegu sellist piirangut pole. 

Päev pärast eriolukorra lõppu toimunud riigikogu istungil, 18. mail andsid kolm võimuerakonda esimese asjana riigikogu juhatusele üle eelnõu ERJK likvideerimiseks. 21. mail toimunud riigikogu põhiseaduskomisjoni istungil taheti vastu võtta otsus eelnõu menetlemiseks kiirkorras. Et sellele seisis vastu Isamaa saadik Siim Kiisler, menetletakse eelnõud tavakorras. 

ERJK likvideerimise eelnõu peamiseks kriitikaks on see, et ei eelnõust ega seletuskirjast selgu, missugust probleemi lahendama asutakse; märgitakse, et see võib anda eelise neile, kellel on parasjagu menetlused pooleli (enim on viidatud Keskerakonna miljoninõudele) ning on võimalus, et põhiseaduse järgi ei saagi sellist ülesannet riigikontrollile anda.