KOHALIK VAADE ⟩ Lätil oli pandeemias Eestist rohkem õnne

Riia vanalinna restoranid kõlistasid eelmisel nädalal potte ja panne, et kutsuda valitsust üles langetama toitlustusettevõtetele kehtivat käibemaksumäära. Viiruse levikut arvesse võttes on Lätis seni teistest Balti riikidest paremini läinud. Foto: GINTS IVUSKANS/AFP/Scanpix

Kui Läti rahvusringhäälingu välis­uudiste toimetaja Ina Strazdiņa, kes teinud reportaaže nii Süüriast kui Afganistanist, 15. mail Balti riikide piiride avamist kajastas, tõdes ta, et ei mäleta varsemast sellist elevust, nagu tundis ta hetkel, mil sai pärast kaks kuud kehtinud piiranguid Valgasse minna.

Sel samal päeval tõttasid eestlased üle piiri Lätti peamiselt alkoholi, suitsuliha ja aiandustarbeid ostma. Kuigi Eestis oli Covid-19sse haigestunuid rohkem, ei muretsenud lätlased, et koroonaviirus võib seetõttu ka neil laiemalt levima hakata.

Läti on viirusest kõige vähem mõjutatud Balti riik. Reedeks oli Lätis tehtud analüüs 106 931 inimesele, tuvastatud 1064 nakatunut ja registreeritud 24 surmajuhtumit.

Läti tervishoiuametnikud leiavad üksmeelselt, et põhjus oli kiires ja ennetavas poliitikas, ent oma osa oli ka puhtal õnnel.

«Me ei võõrustanud Itaalia võrkpallimeeskonda ja me ei lubanud olukorra kuumenedes Läti naiste korvpallitiimil võistlustele sõita,» ütles Läti tervishoiuminister Ilze Viņķele Postimehele märtsikuiseid sündmusi meenutades.