PÕHJALA VAADE ⟩ Kas Rootsi ja Taani muutusid ihneks?

Rootslased pandeemiast hoolimata nädalavahetusel ilusat ilma nautimas. Lisaks erilisele strateegiale võitluses koroonaviirusega, paistab Rootsi Euroopa Liidus silma tõrksusega minna kaasa taaskäivitusfondiga. Foto: Henrik Montgomery/TT/TT NEWS AGENCY/Scanpix

Rootsi, Taani, Holland ja Austria – üks nimetas neid eelmisel nädalal säästlikuks, teine kasinaks ning kolmas hoopiski ihneks nelikuks. Need neli riiki olid kõige häälekamalt vastu Saksamaa, Prantsusmaa ja Euroopa Komisjoni enneolematule ettepanekule panna seljad kokku, lasta Euroopa Liidu rahakotirauad valla ning süstida 750 miljardit eurot koroonakriisist räsitud majanduse jalule aitamisse.

Rootsi ja Taani ning neliku ülejäänud liikmed maksavad Euroopa Liidu eelarvesse rohkem raha, kui sealt tagasi saavad. Pärast Ühendkuningriigi lahkumist suureneb Euroopa Komisjoni 2021–2027 eelarveperioodi ettepaneku kohaselt nende panus veelgi.

Protsentides ja rahasummas oleks kasv märgatav, samas oleks tegemist siiski väiksema summaga sisemajanduse kogutoodangust kui mõnelgi vaesemal liikmesriigil, näiteks Eestil. Eesti jaoks kujutab ühiskassasse ise rohkem sisse maksmine justkui kasulikku investeeringut, sest nii saab sealt ka rohkem tagasi, ent Rootsi ja Taani puhul see nii ei ole.