/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/05/29/13125694t1hb8b7.jpg)
Merepäästeüksustele annavad tööd juhtumid, mida tegelikult on võimalik ennetada.
Merepäästjatele annavad tööd mereleminejate tegematajätmised
«Palju juhtumeid on seotud tehniliste rikete, madalikule sõiduga või kütuse lõppemisega. See tähendab, et üldjuhul on tegemist juhtumitega, mida saaks ennetada,» ütles politsei- ja piirivalveameti mereturvalisuse grupi juht Marge Kohtla BNS-ile.
Kohtla sõnul Eestis mõiste veepolitsei kasutusel ei ole. «Politsei- ja piirivalveametil on rannikuäärsetes piirkondades ja piiriveekogude ääres merepäästeüksused ehk SRU (search and resque unit) patrullid, kes reageerivad otsingu- ja päästetöödele, aga ka merereostusjuhtumite korral. Lisaks tegelevad samad üksused avaliku korra tagamisega nii merel kui maismaal, kontrollivad piiri, vajadusel transpordivad ka haigeid väikesaartelt,» selgitas ta.
Kohtla märkis, et soodsate ilmastikuolude tõttu algas navigatsioonihooaeg sel aastal tavalisest veidi varem ning PPA suuremad veesõidukid veestati juba märtsis ning samast ajast on merel suureks abiks ka vabatahtlikud merepäästjad.
Tema sõnul soetavad inimesed aasta-aastalt järjest rohkem lõbusõidualuseid ja liiguvad rohkem merel, samuti lisandub igal aastal arvestatav hulk uusi väikelaevajuhte ning seetõttu on ka SRU patrullid just navigatsiooniperioodil tihedamalt merel järelevalvet ja ennetustööd tegemas. SRU patrullide kasutuses on mitmeid erinevaid veesõidukeid alustades suurematest kaatritest lõpetades jettidega ning sobiv veesõiduk valitakse vastavalt patrulli või juhtumi olemusele ning piirkonnale.
«Õnneks on kasvanud inimeste teadlikkus merel ohutult käimisest ja käitumisest ja ka meie SRU patrullid teevad selle nimel tööd, et inimesi merele minemiseks ette valmistada. Vaatamata sellele näevad veeliiklust kontrollivad politseinikud ikka ja jälle korduma kippuvaid probleeme - leidub veesõidukeid, mis on registreerimata; isikuid, kes lähevad alkoholi tarvitanuna veesõidukit juhtima ja veesõidukeid, kus ei ole piisavalt ohutusvarustust, sealhulgas päästeveste,» nentis ta.
Kohtla sõnul on palju juhtumeid seotud tehniliste rikete, madalikule sõiduga või kütuse lõppemisega ehk üldjuhul on tegemist juhtumitega, mida saaks ennetada. «Paati ja selle mootorit peab hooldama vastavalt tootja poolt ettenähtud juhistele ning enne vee peale minekut tuleb teha põhjalik eeltöö ehk reis korralikult planeerida (vajalik kütusevaru, ohtlikud kohad-piirkonnad jne),» märkis ta.
Merepäästjad soovitavad merel liiklejatel veenduda, et veesõiduk on registreeritud, tehniliselt korras ja et sihtpunkti jõudmiseks on piisavalt kütust, veekogule minnes tuleb kaasa võtta nõuetekohane päästevarustus ning side- ja navigeerimisvahendid.
Ta meenutas, et inimesed ei hindaks oma oskuseid üle ja jälgige ilmastikuolusid. Eelkõige soovitas kõigil merele minejatel mitte tarvitada paati juhtides alkoholi ja päästevest kogu reisi vältel seljas hoida, sest õnnetuse korral ei pruugi vesti selga panemiseks enam aega ega võimalust tekkida.
Merel hätta sattudes saab abi merevalvekeskuse numbrilt 6191224 või hädaabinumbrilt 112. Mereraadioside olemasolul on võimalik merevalvekeskuse kutsumiseks kasutada ka VHF kanaleid 16 või 69 ning VHF DSC automaatset väljakutset kanalil 70.