Soomlased saavad oma digiretseptiga Eestist ravimeid osta juba eelmise aasta algusest, juunis hakkab süsteem tööle ka vastupidi - digiretseptiga ravimite soetamise võimalus avaneb meie inimestele Soomes, ütles Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse tervisetalituse juht Tõnis Jaagus tänases saates «Patsiendiminutid».
Esmaspäevast saab Eesti digiretseptiga ravimeid osta ka Soomes
Digiretsept tähistas aasta alguses kümnendat sünnipäeva, kuid siiani tuli kõigis Euroopa Liidu riikides kasutada siiski Eesti paberretsepti. «Alates 1. juunist pole Soomes paberit enam vaja, Eestis väljastatud digiretsept sobib ka kõigile Soome apteekritele,» rääkis Jaagus. «Ravimit ostma minnes peab inimesel kaasa olema vaid ID-kaart või pass.»
Ravimite valik Soomes ja Eestis üksühele ei kattu, sestap tasuks arstil retsept välja kirjutada toimeainepõhiselt, sel juhul tohib apteeker ka teisel pool Soome lahte ühe ravimi kaubamärgi teise samaväärsega asendada.
Eestis hüvitab suure osa retseptiravimite hinnast haigekassa kohe apteegis tehingu tegemise ajal, Soomes tuleb ravimi eest kõigepealt välja käia täishind. Hiljem on võimalik hinnavahe tšeki alusel haigekassalt tagasi küsida vastavalt Eesti reeglitele. Jaaguse sõnul pole patsiendil vaja pead vaevata, kuidas Soome apteeker eestikeelsest retseptist aru saab, sest digiretsepti tekstid on tõlgitud soome keelde.
Soomlased on pooleteise aastaga oma digiretseptidega Eestist rohtusid ostnud ligi 9000 korral. Soomes töötab palju eestlasi, sestap usub Jaagus, et uuel teenusel saab olema rohkesti kasutajaid. Lähiajal plaanitakse sarnane teenus käivitada ka Horvaatias ja Portugalis. «Horvaadid ise saavad alates märtsist Eestis oma digiretsepti kasutada, aga reaalselt pole sel moel ühtegi ravimit veel ostetud.»
Piiriülesest retseptikasutusest enam puudutab inimesi digiregistratuuri käekäik. Üleriigilise digiregistratuuriga on liitunud pea 60 erinevat tervishoiuasutust, kuid mitu suurhaiglat kasutavad paralleelselt ka enda poolt välja arendatud digiregistratuure, mis pakub rohkem, näiteks kohe samast kohast arvete tasumise võimalust.
Aastaid oodatakse ka patsiendiportaali digilugu.ee kasutajasõbralikumaks muutumist. «Olen sama meelt, et inimene ei pea aru saama, mis on ambulatoorne epikriis ja kas see on kuidagi kiirabiga seotud,» ütles Jaagus. «Muutuma peab kõik – keelekasutus, võimalused ja kasutamise loogika. Loodetavasti saame portaali arengutest täpsemalt rääkida juba sügisel.»
«Paari nädala pärast hakkab tööle üks väiksem uuendus, nimelt digiloo portaali saab edaspidi sisse logida ka Smart-ID-ga» lausus Jaagus. Seda siis ID-kaardile ja mobiili-ID-le lisaks.