Ma pole küll majandushuviline, kuid lause, et heas kriisis ei tasu investeerimata jätta, on jõudnud isegi minu kõrvu. Kui nii mõnigi tuttav ostis eriolukorra ajal kolinal kukkunud Tallinki aktsiaid, jäi minu silm pidama hoopis maailma suurte jalgpalliklubide peal. Mõte, et mind võiks vähem kui ühe euro eest kutsuda Torino Juventuse osanikuks, kõlas lihtsalt sedavõrd magusalt!
Tellijale
Henry Lääne kolumn. 55 sendiga Juventuse nanoosanikuks
Olgu kaitseinglid tänatud, et koroonakriisi ajal polnud mul ega elukaaslasel töökaotust karta. Olime küll kolinud uude korterisse ning järgmised 27 aastat ja üheksa kuud oleme pangaorjad, kuid õnneks oli pere-eelarves ülejääk, mille kasutamine ei tundunud olukorda peas veeretades aga kuidagi mõistlik. Pealegi, saatuse karm hoop ja töötukassas arvele võtmine ei näinud utoopiana.