SELETAJA: Mida kätkeb endas ELi tuumarelvaks nimetatud artikkel 7?

Euroopa Liidu (EL) võimsaimaks meetmeks ühenduse aluspõhimõtete vastu eksivate liikmesriikide korrale kutsumisel on Lissaboni lepingu artikkel 7, mille alusel käib praegu menetlus Poola ja Ungari suhtes. Mis võimalusi annab aga vahel ka ELi tuumarelvaks nimetatud artikkel 7 ühendusele?

Tuumarelva tiitli on 2009. aastal kehtima hakanud Lissaboni leppe ehk ELi reformilepingu artikkel 7 teeninud ära sellega, et see sisaldab kõige karmimat poliitilist sanktsiooni, mille ühendus saab liikmesmaale kehtestada – hääleõiguse peatamist Euroopa Liidu Nõukogus.

Et reformileping sündis pärast ELi kiiret laienemist, peitub selles punktis selge näpuviibutus toonastele uusliikmetele, noore ja nõrgema demokraatiaga maadele.

Lissaboni lepingu artikkel 7 tagab, et kõik ELi riigid austavad liidu ühiseid väärtusi. Selle punkti kirjapanemisega sooviti ennetada liikmete eemaldumist Euroopa väärtustest ning õigusriigi põhimõtetest. Et reformileping sündis pärast ELi kiiret laienemist, peitub selles punktis selge näpuviibutus toonastele uusliikmetele, noore ja nõrgema demokraatiaga maadele.

Iseenesest pole Lissaboni lepingu artikkel 7 midagi päris uut – sama meede oli olemas ka 1999. aastal jõustunud Amsterdami lepingus.

Millal võib artikkel 7 kasutada?

Artikkel 7 läheb käiku, kui on selge risk, et mõni ELi liikmesriik ei tegutse kooskõlas ühenduse alusväärtustega, sealhulgas ei austa vabadust, demokraatiat, inimõigusi ja põhivabadusi ega pea kinni õigusriigi põhimõtetest.

Kuidas käib artikkel 7 kasutamine?

Tegu on mitmeosalise protsessiga.

Esmalt saab teha ettepaneku kasutada artikkel 7 kas Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon või kolmandik ELi liikmesmaadest. Seejärel peavad nõustuma neli viiendikku riikidest Euroopa Liidu Nõukogus, et riik, kelle suhtes soovitakse kasutada artikkel 7 menetlust, on tõesti rikkunud ELi aluspõhimõtteid. Ettepanekut peab toetama ka kaks kolmandikku Euroopa Parlamendi liikmetest.

Seejärel saab menetluse teises faasis nõukogu teha aluspõhimõtete rikkumises süüdistatavale riigile formaalse hoiatuse ning esitada oma soovitused. Riigile antakse võimalus esitada oma seisukohad. Selleks, et kinnitada, et kõnealune riik rikub rängalt ja püsivalt ELi aluspõhimõtteid, peavad liikmesmaad Euroopa Liidu Nõukogus jõudma ühehäälse otsuseni.

Euroopa Liidu liidrid ühenduse nõukogu kohtumistesaalis tänavu veebruaris. Foto: YVES HERMAN/AFP/SCANPIX

Seejärel on nõukogul võimalik karistada liikmesriiki näiteks hääleõiguse ära võtmisega, kui seda pooldab vähemalt 55 protsenti ELi liikmesmaadest, kes esindavad vähemalt 65 protsenti ühenduse elanikest.

Süüdistatav riik ei saa ise hääletustel osaleda ning teda ei arvestata ka kahe kolmandiku või nelja viiendiku arvestamisel.

Artikkel 7 Lissaboni lepingus

1. Riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kokku tulev nõukogu võib ühe kolmandiku liikmesriikide või komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist teha ühehäälselt kindlaks, et mõni liikmesriik rikub oluliselt ja jätkuvalt artikli 6 lõikes 1 mainitud põhimõtteid, olles enne seda kutsunud kõnealuse liikmesriigi valitsust üles esitama oma seisukohta.

2. Kui selline rikkumine on kindlaks tehtud, võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega teha otsuse peatada teatavad õigused, mis tulenevad käesoleva lepingu kohaldamisest kõnealuse liikmesriigi suhtes, sealhulgas peatada selle liikmesriigi valitsuse esindaja hääleõiguse nõukogus. Seda tehes võtab nõukogu arvesse sellise peatamise võimalikke tagajärgi füüsiliste ja juriidiliste isikute õigustele ja kohustustele. Kõnealuse liikmesriigi käesoleva lepingu järgsed kohustused on sellele riigile jätkuvalt siduvad.

3. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega teha hiljem otsuse lõike 2 alusel võetud meetmeid muuta või need tühistada, kui nende kehtestamise tinginud olukord muutub.

4. Käesoleva artikli kohaldamisel teeb nõukogu otsuseid kõnealuse liikmesriigi valitsuse esindaja häält arvestamata. Isiklikult kohalviibivate või esindatud liikmete hääletamisest hoidumine ei takista lõikes 1 osutatud otsuste vastuvõtmist. Kvalifitseeritud häälteenamus tähendab sedasama võrdelist osa asjaomaste nõukogu liikmete arvestatud häältest, mis on sätestatud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 205 lõikes 2. Samuti kohaldatakse käesolevat lõiget juhul, kui hääleõigus peatatakse vastavalt lõikele 2.

5. Käesoleva artikli kohaldamisel teeb Euroopa Parlament otsused kahe kolmandiku enamusega antud häältest, mis esindavad tema liikmete enamust.

Seni on EL artikkel 7 käiku lasknud kahel korral, kuid mõlemad menetlused on jätkuvalt pooleli ning hääleõigust pole ühendus kunagi üheltki riigilt ära võtnud.

2017. aasta detsembris algatas Euroopa Komisjon menetluse artikkel 7 alusele Poola vastu seoses riigi vastuolulise kohtureformiga, mis pani kahtluse alla kohtusüsteemi sõltumatuse. Poola ametiasutused on kaitsnud end nõukogu ees kolmel korral 2018. aasta juunist detsembrini.

2018. aasta septembris hääletas Euroopa Parlament menetluse alustamise poolt Ungari vastu, seades kahtluse alla selle, et Ungari ametiasutused järgivad õigusriigi põhimõtteid. Euroopa Parlamendi liikmed olid peamiselt mures kohtusüsteemi sõltumatuse, sõnavabaduse, korruptsiooni, vähemuste õiguste ning rändajate ja pagulaste olukorra pärast.

Ungari peaminister Viktor Orbán kõneleb 2018. aasta septembris Euroopa Parlamendi istungil Strasbourgis, kus oli arutlusel õigusriigi põhimõtete järgimise küsimus Ungaris. Foto: VINCENT KESSLER/REUTERS/Scanpix

ELi ministrid on pidanud Ungari valitsusega kaks kuulamist: 2019. aasta septembris ja detsembris.

Ühehäälse otsuse nõue Euroopa Liidu Nõukogus tähendab, et praegu tundub ebatõenäoline hääleõiguse peatamine kummagi menetlusprotsessis oleva riigi puhul, sest Poola ja Ungari on vastastikku kinnitanud, et kaitsevad üksteise seljatagust.