Berit Nuka: demokraatia piirivalvur

Berit Nuka Foto: Postimees.

Koroonaviiruse pandeemia kõrvalmõjuks paljudes Euroopa riikides on olnud hüppeliselt kasvanud toetus ohje hoidvatele poliitikutele. Angela Merkeli kantsleriaja jooksul ei ole sakslased tema tööga veel kunagi varem nii rahul olnud. Itaalia peaministri Giuseppe Conte 71-protsendine toetus on enneolematu. Rootsi peaministri Stefan Löfveni sotsid on jätnud ülejäänud parteid kaugele seljataha, kui tuua vaid mõned näited.

Ühelt poolt tekitab uus ja tundmatu haigus hirmu ning ükskõik kes ka tüüri juures on, inimestel on vaja kedagi, kellele loota. Pealegi on valitsusjuhid kriisi ajal pidevalt pildil. Teisalt on kõlanud riigijuhtide suust üleskutseid, et sõjas – just seda sõna on pruukinud mitmed poliitikud – on vaja hoida kokku ning heita kõrvale erimeelsused.

See tekitab aga küsimuse: mida peaks peale hakkama opositsioon, kelle ülesanne ongi valitsuse tegemisi kontrollida ja vajadusel kritiseerida? Kuidas sundida valitsust tunnistama vigu, ilma et jääks muljet, et samal ajal kui inimesed surevad, käib omakasupüüdlik poliitiline mäng?