Kilgi ja AS Pere maksejõuetuse süüasi läheb ringkonnakohtusse tagasi

Rein Kilk (vasakult), Neeme Raig, Kaie Raig, ja Karl Liivapuu, esiplaanil vandeadvokaat Aivar Pilv. Ringkonnakohus mõistis kohtualused juba kolmandat korda õigeks. Foto: Sander Ilvest

Riigikohus tühistas neljapäeval ettevõtja Rein Kilgi ja tema kaaskohtualuste õigeksmõistmise AS Pere maksejõuetuse põhjustamises ning saatis kriminaalasja Tallinna ringkonnakohtule tagasi.

Riigikohus rahuldas Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Kristiina Laasi kassatsioonkaebuse ja saatis asja uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.

Riigikohus mõistis riigilt süüdistatavate Rein Kilgi ja Kaie Kilgi kasuks välja kokku 500 eurot, süüdistatava Neeme Raigi kasuks 300 eurot ning süüdistatava Kristjan Oolo kasuks 1500 eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjatele makstud tasu katteks.

Kolleegium ei nõustunud ringkonnakohtu seisukohaga, et süüdistuse piirid ja kriminaalmenetluse seadustiku nõuded ei võimalda käsilolevas kriminaalasjas süüküsimust lahendada.

Kolleegiumi hinnangul on Rein Kilgile, Kaie Kilgile, Neeme Raigile ja Kristjan Oolole esitatud süüdistus praegusel juhul piisav, tagamaks neile ja nende kaitsjatele tõhus võimalus esitada soovi korral väiteid ning neid kinnitavaid tõendeid etteheidetavas teos subjektiivse koosseisu puudumise kohta.

«Järelikult saab kohus kriminaalmentluse seadustiku nõuete vastu eksimata ning süüdistatavate kaitseõigust rikkumata subjektiivset külge hinnata. Ringkonnakohtu vastupidine arusaam on ekslik ja tingib vaidlustatud kohtuotsuse tühistamise,» märkis riigikohus. 

Mullu 28. novembril tühistas ringkonnakohus varasema Harju maakohtu süüdimõistva otsuse ja mõistis uue otsusega Rein Kilgi, Neeme Raigi, Kaie Kilgi, endise perenimega Raig ja Kristjan Oolo õigeks. Ringkonnakohus leidis, et süüdistuses ei sisaldu süüdistatavate vastutuse eelduseks olevaid asjaolusid, mistõttu nende süüdi tunnistamine neile esitatud süüdistuse alusel ei ole võimalik ning nad tuleb õigeks mõista.

Kohus tühistas maakohtu otsuse praeguseks pankrotis Lõuna Toiduainetööstuse AS-i tsiviilhagi väljamõistmises Rein Kilgilt, Neeme Raigilt, Kaie Kilgilt, Kristjan Oololt ja Karl Liivapuult. Maakohus oli eelmisel aastal mõistnud süüdistatavatelt välja solidaarselt Lõuna Toiduainetööstuse AS kasuks 200 000 eurot. Ringkonnakohus jättis Lõuna Toiduainetööstuse AS-i tsiviilhagi Rein Kilgi, Neeme Raigi, Kaie Kilgi, Kristjan Oolo ja Karl Liivapuu vastu 200 000 euro nõudes läbi vaatamata.

Süüdistatava Karl Liivapuu suhtes oli kohus kriminaalmenetluse oma määrusega lõpetanud juba 2017. aasta 23. jaanuaril avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, kuid Liivapuu pidi tasuma riigituludesse 10 000 eurot. 

Ringkonnakohus arutas süüasja tänavu kevadel teist korda, kuna mullu 26. aprillil saatis riigikohus selle ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Riigikohtu hinnangul ei põhjendanud ringkonnakohus toona oma õigeksmõistvat otsust nõuete järgi, ent ka maakohtu süüdimõistva otsuse jõustamiseks polnud alust.

Kriminaalasjas süüdistatakse Rein Kilki, Kaie Kilki, Neeme Raigi ja Kristjan Oolot AS-i Pere maksejõuetuse põhjustamises. Süüdistuse järgi asutasid nad 2012. aastal AS-i Pere ainuosalusega tütarühingu Pere Pagar OÜ, kuhu kandsid kogu aktsiaseltsi vara, millest osa müüdi edasi ning osa koormati ebamõistliku rendilepinguga.

Maakohus leidis 2018. aasta 28. mai süüdimõistvas otsuses, et vara üleandmine oli kinke iseloomuga tehing, mis põhjustas AS-i Pere maksejõuetuse ja kahjustas võlausaldajate huve.

Ringkonnakohus hindas sama aasta 7. novembri otsuses, et AS-i Pere vara tütarühingule üleandmine on käsitatav kontsernisisese sissemaksena, millega ei saanud emaettevõtet kahjustada. Apellatsioonikohus varaga tehtud edasiste tehingute kahjulikkust ei analüüsinud.

Riigikohus osutas aga seejärel oma lahendis, et ringkonnakohus jättis põhjendamata, miks oli tegemist mitterahalise sissemaksega, mis ei saanud kahjustada AS-i Pere maksevõimet.

Samuti pidanuks kohus hindama, kas ka juhul, kui vara üleandmine emaühingu maksevõimet ei vähendanud, võisid seda teha hilisemad varaga tehtud toimingud. Seega tuli asja uuel arutamisel hinnata, kas süüdistatavate teod kahjustasid AS Pere varalist seisundit. Samuti pidi ringkonnakohus asja uuel arutamisel hindama apellatsioonis esitatud teisi varem käsitlemata jäänud väiteid.

Riigikohus arutas asja Lõuna ringkonnaprokuröri Kairi Kaldoja ja praeguseks pankrotis Lõuna Toiduainetetööstuse AS-i pankrotihalduri Indrek Lepsoo esindaja vandeadvokaat Oliver Nääsi kassatsioonide alusel. Prokurör taotles ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks ringkonnakohtule.

2018. aasta novembris tühistas ringkonnakohus varasema Harju maakohtu süüdimõistva otsuse ja mõistis Rein Kilgi, Neeme Raigi, Kaie Raigi ja Kristjan Oolo õigeks.

Ringkonnakohus tühistas ka maakohtu otsuse Kilgilt ja Raigidelt ning Oololt ja Karl Liivapuult Lõuna Toiduainetööstuse AS-i kasuks 200 000 euro väljamõistmises.

Praeguses asjas süüdistati AS Pere (alates 20.09.2012 AS Lõuna Toiduainetetööstus) nõukogu liikmeid Kilki ja Raige äriühingu maksevõime olulise vähenemise põhjustamises ning Oolot sellele kaasaaitamises.

Maakohus jättis ringkonnakohtu hinnangul oma otsuses olulisele kaitseväitele vastamata. Nimelt leidsid kaitsjad, et antud asjas oli tegemist kontsernisiseste tehingutega, mille käigus emaühing andis oma vara üle 100-protsendilise osalusega äsja asutatud tütarühingule. See ei saanud mõjutada emaühingu varalist seisu, kuna emaühingule jäi kuuluma tütarühingu osalus, mille väärtus kasvab emaühingu poolt üleantava vara võrra. Maakohus selle väite osas aga seisukohta ei võtnud.

Kuna Pere Pagar OÜ osanikuks oli 100-protsendilise osalusega Lõuna Toiduainetetööstuse AS, siis nõustus ringkonnakohus kaitsjate seisukohaga, et tegemist oli kontserniga ehk ema- ja tütarettevõttega. Seega leidis kohus, et süüdistatavate tegevuses puudus kuriteokoosseis ning nad ei ole äriühingule kahjulikku lepingut sõlminud.

Kohus mõistis menetluskuludena Eesti riigilt Lõuna Toiduainetööstuse AS-i kasuks välja esindajatasu 6205,10 eurot, Rein Kilgi, Neeme Raigi ja Kristjan Oolo kasuks esindajatele makstud tasu 24 000 eurot ning Karl Liivapuu kasuks kaitsjatasu 28 000 eurot.

Kannatanu esindaja menetluskulude hüvitamine jäi rahuldamata.

Kohtuasjas oli üheks vaidluse all olevaks küsimuseks, kas pärast Liivapuu suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu kriminaalmenetluse lõpetamist on võimalik teda kaasata kriminaalmenetlusse tsiviilkostjana ja temalt tsiviilhagi välja mõista.

Ringkonnakohus leidis, et sel alusel menetluse lõpetamise puhul kohaldub topeltkaristamise keelu põhimõttest tulenevalt keeld kriminaalmenetluse jätkamiseks samadel asjaoludel.Kriminaalmenetluses tsiviilhagi lahendamiseks pärast kriminaalmenetluse lõpetamist puudub iseseisev menetlusõiguslik alus.

Liivapuu suhtes lõppes kriminaalmenetlus maakohtu 2017. aasta 23. jaanuari määruse tegemisega. Ringkonnakohus jättis Liivapuu vastu esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata kuna õigeksmõistva kohtuotsuse korral on välistatud nii tsiviilhagi rahuldamine kui ka rahuldamata jätmine.

Rein Kilgi, Neeme Raigi ja Kristjan Oolo esindajate poolt esitatud õigusabikulusid pidas kohus põhjendatuks vaid osaliselt, mõistes neist välja alla ühe kolmandiku. Liivapuu esindaja poolt esitatud õigusabi kuludest pidas kohus põhjendatuks neli viiendikku.

2018. aasta mais mõistis maakohus omaaegsele Pere Pagar OÜ juhatuse liikmele Oolole rahalise karistuse 4479 eurot, AS Pere nõukogu liikmetele Rein Kilgile 11 652 eurot ja Kaie Raigile 1800 eurot ning AS Pere juhatuse liikmele Neeme Raigile 7106 eurot.

Maakohus rahuldas tsiviilhagi ja mõistis Kilgilt, Neeme Raigilt, Kaie Raigilt, Oololt ja Liivapuult solidaarselt kannatanu Lõuna Toiduanetööstuse AS kasuks 200 000 eurot.

Prokurör Kairi Kaldoja taotles kohtuvaidluses Kilgile ühe aasta ja kuue kuu pikkust vangistust, millest tal tulnuks vanglas kohe ära kanda üks kuu. Karistuse ülejäänud osa ehk üks aasta ja viis kuud tulnuks Kilgile mõista prokuröri hinnangul kaheaastase katseajaga. Ühtlasi leidis prokurör, et Kilgile tuleb lisakaristusena kohaldada kolmeks aastaks keeldu töötada äriühingu juhina.

Kilk ja tema kaassüüdistatavad ei ole end süüdi tunnistanud.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt oli AS Pere 2012. aasta veebruaris olukorras, kus aktsiaselts ei olnud võimeline enam täitma oma kohustusi ning AS-i nõukogu liikmed asutasid tütarettevõtte ja tõstsid sinna üle aktsiaseltsile kuuluvad kinnisasjad koos tehase sisseseadega ning kaubamärgid.

Samas jätsid nõukogu liikmed kindlaks määramata tehingu tingimused ning ei kontrollinud, millistel tingimustel juhatus kinnistud ja kaubamärgid võõrandab ning kas juhatus tagab võõrandajale müügihinna laekumise.

Süüdistuse kohaselt sõlmis aktsiaseltsi juhatuse liige nõukogu otsuse alusel varatu tütarettevõttega kinkelise iseloomuga kinnistute ja kaubamärkide müügilepingu alla vara turuhinna ning ostuhinna laekumist tagamata.

Kogu majandustegevuseks vajaliku vara võõrandamisega, millest aktsiaseltsile raha ei laekunud, põhjustati aktsiaseltsi maksejõuetus, mistõttu 2012. aasta oktoobris kuulutas kohus välja aktsiaseltsi pankroti, märkis süüdistus.

Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo ning uurimist juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur.