Peaminister von der Leyeni ettepanekust: meil tuleb tegutseda kiirelt, et inimeste heaolu eest seista

Jüri Ratas. Foto: Remo Tõnismäe

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen tutvustas täna europarlamendi ees kauaoodatud ELi uut eelarvekava ja samuti taaskäivitamisfondi, mis kannab nime «Järgmise põlvkonna EL». Peaminister Jüri Ratase sõnul on see positiivne ning jõuline samm, kuid kriisist taastumise kiirus ja ulatus sõltub kõigist liikmesriikidest.

Kokku tahaks Euroopa Komisjon jagada aastatel 2021-2027 läbi ühiseelarve välja 1,85 triljonit eurot. Sellest omakorda 750 miljardit tuleks taaskäivitusfondist: 500 antaks otsetoetusteks ja 250 laenudena, et saada käima enim kannatada saanud tööstusharud ja riikide majandused.

«Olen veendunud, et Euroopa Liit peab kriisile reageerima ajutise, suunatud ja piisavalt suure jõuga,» leiab peaminister Jüri Ratas. Tema sõnul on taaskäivitamise kava positiivne ja jõuline samm ning selge märk, et Euroopa Liit soovib väga kiiresti majandust kriisist väljuda ja liikuda rohelise, digitaalse ja vastupidava majanduse poole.

Komisjoni ettepanekus suurendatakse investeeringuid kliimeesmärkidele ja digiarengule ning reformidele, mis muudaksid riigid vastupanuvõimelistemaks võimalikele tulevastele kriisidele. Eesmärk on toetada riikide majanduste muutumist tugevamaks. «See tähendaks suuremat tuge investeeringuteks meie inimeste ja ettevõtjate heaks, reformide elluviimiseks ning taristu rajamiseks. COVID-19 tervisekriisi leevenemisel on majanduse taaskäivitamiseks need investeeringud nüüd veelgi olulisemad,» selgitas Ratas. 

Peaministri sõnul on lühiajaliste väljakutsete kõrval väga oluline pöörata tähelepanu ka Eesti pikaajalistele sihtidele ja arenguvajadustele. «Meie jaoks on kindlasti olulisel kohal inimeste tervis ja oskused, tugev ja teadmistepõhine majandus, uuenduslikud tehnoloogiad ning turvaline ja kvaliteetne elukeskkond,» mainis Ratas, täiendades, et Eestile on kindlasti olulisel kohal inimeste tervis ja oskused, tugev ja teadmistepõhine majandus, uuenduslikud tehnoloogiad ning turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Nendes saadakse siis edasi ka tugineda strateegia Eesti 2035 prioriteetidele. 

«Ettepanek taaskäivitamise kava kohta tähendaks Eestile 3,3 miljardit eurot lisaks ELi pikaajalise eelarve ettepanekule. Sellest 1,85 miljardit oleksid toetused ja ülejäänu võimalus saada väga headel tingimustel laenu. Nende toetuste hulgas on õiglase ülemineku fondi tugi roheüleminekuks, mis neljakordistuks Eestile 125 miljonist 552 miljoni euroni,» täiendades, et see on väga tähtis  Ida-Virumaa jaoks. 

Ratase sõnul seisab valitsus selle eest, et Rail Baltic saaks ELi eelarvest rahastuse. 

«Kindlasti pean vajalikuks, et Euroopa Liidu laenamise võimaldamise kohta ütleks oma sõna ja otsuse riigikogu,» leiab Ratas. Kuna EL soovib laenuga toetada kriisioludes suuremat pikaajalist eelarvet, siis peaminister leiab, et sellest tehtavad investeeringud aitaksid ühelt poolt kriisist kiirelt väljuda ning teiselt poolt tooksid ka pikaajalist kasu.

«Üleilmne tervisekriis mõjutab tugevalt kõiki Euroopa Liidu liikmesriike ja kogu ülejäänud maailma. See on kahjuks võtnud tohutu hulga inimeste elusid ning pannud ka Euroopa majanduse seisma. Meie riikide majandused on niivõrd tihedalt seotud, et meie inimeste heaolu sõltub üksteise käekäigust. Euroopa Liidu ajaloo suurim taaskäivitamispakett on seetõttu oluline hüppelaud kõigile liikmesriikidele, et elavdada majandust ning tagada Euroopa inimestele töökohad ja elamisväärne tulevik,» märkis peaminister Ratas. 

Tema sõnul on Komisjoni ettepanek ELi järgmise pikaajalise eelarve kohta ja taaskäivitamise kava loomiseks annab tugeva aluse, mille pinnalt saab nii Eesti kui ka teised liikmesriigid. «Kriisist taastumise kiirus ja ulatus sõltub kõigist liikmesriikidest ning selleks peame panustama koos. See on meie majandusele aga ka julgeolekule ülioluline,» lausus Ratas. 

«Loodetavasti saame lähikuudel selguse, kui suur ja milline saab olema Euroopa Liidu järgmine eelarve ning Eesti osa selles.  Meid ootavad ees veel keerukaid läbirääkimised nii liikmesriikide kui ka Euroopa Parlamendiga. Selge on see, et meil tuleb tegutseda kiirelt, et inimeste heaolu eest seista ja Euroopa majandus taas käivitada,» leiab peaminister Jüri Ratas.