/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2020/05/27/13121651t1hea7d.jpg)
Postimehe palvel andsid Eesti seitse eurosaadikut oma hinnangu Ursula von der Leyeni täna Brüsselis peetud ettekandele, milles ta tutvustas Euroopa Komisjoni ettepanekuid aastate 2021-2027 ELi eelarvekavandi ja taaskäivitamise fondi osas.
ÜLEVAADE: mida arvavad Eesti eurosaadikud von der Leyeni ettepanekust? (7)
Andrus Ansip, Reformierakond, Uuenev Euroopa
/nginx/o/2020/05/27/13121632t1h198d.jpg)
Riikide võimekus majadust taaskäivitada on erinev. Juba 1. maiks oli Saksamaa kooskõlastanud Euroopa Komisjoniga majanduse elavdamise meetmeid mahus 29 protsenti nende sisemajanduse kogutoodangust, Hispaania aga vaid 2,2 protsendi ulauses.
Riigid, kes saavad oma majanduse kiiresti käima, omavad suurt konkurentsieelist - nende ettevõtted saavad haarata aeglasemate taastujate turuosasid ning aeglasemate taastujate ettevõtteid võidakse odavalt üles osta. See tähendaks kihistumise kiiret süvenemist ja pingete kasvu Euroopas.
On kahetsusväärne, et Euroopa solidaarsuse sünonüümiks on kujunemas ühise laenu võtmine, kuid praegustes oludes pean ma laenu võtmist õigeks. Eesti jaoks on oluline, kuidas võetavat laenuraha liikmesriikide vahel jaotatakse.
Kui aluseks võetakse viiruse tekitatud tervisekahjud, võiks see tähendada, et vaesemad viirusega suhteliselt hästi hakkama saanud riigid peaksid hakkama maksma rikkamatele riikidele ja sellega Eesti nõustuda ei tohiks.
Kui jaotusvõti põhineb kriisi poolt eeldatavalt ekitataval majanduskahjul, oleks Eesti võitjate poolel. Kuid iga võlg tuleb ükskord tagasi maksta ja seetõttu on ülimalt oluline, et iga laenatud sent oleks efektiivselt kulutatud.
Marina Kaljurand, SDE, S&D
/nginx/o/2020/05/27/13121637t1ha502.jpg)
Von der Leyen tegi seda, mida temalt oodati – esitas plaanid, mis püüdsid leida mõistlikku tasakaalu riikide väga erinevate seisukohtade vahel nii taastumisfondi kui 2021-2027 eelarve osas.
Taastumisfondi 750 miljardist eurost läheb 2/3 tagastamata toetusteks, mis meeldib lõunapoolsetele riikidele ja 1/3 läheb laenudeks, mida nõudsid konservatiivset rahanduspoliitikat toetavad riigid.
Toetused ja laenud liiguvad EL eelarve ja EL programmide kaudu, mis annab mingisugusegi garantii, et raha suunatakse EL prioriteetsetesse valdkondadesse ning raha kasutamise üle saab olema kontroll ja järelevalve. See sobib samuti tagastamata toetuste vastu olnud riikidele.
Nüüd on oluline kiita mõlemad plaanid heaks liikmesriikide ja EP poolt – näidata lõppude lõpuks EL võimekust tegutseda koos ja solidaarselt. Võib ju edasi vaielda selle üle, milline võiks olla suhe toetuste ja laenude vahel, aga see ei tee kriisist väljatulemist kiiremaks või lihtsamaks.
Keskenduma peaks konkreetsetele tegevustele ja programmidele ning sellele, et raha jõuaks võimalikult kiiresti nendeni, kes seda kõige rohkem vajavad – majandussektoriteni, ettevõteteni, konkreetsete inimesteni. Oluline on, et kriis ei suurendaks ebavõrdsust riikide ja inimeste vahel.
Jaak Madison, EKRE, Identiteet ja Demokraatia
/nginx/o/2020/05/27/13121683t1h9589.jpg)
Täna avaldatud plaan ELi ümberkujundamiseks «uue põlvkonna» jaoks on esiteks üldsõnaline ja teiseks peidab väga teravaid ohte.
Eesti jaoks ei saa olla vastuvõetav plaan, et Euroopa Liit sellest 750 miljardi euro suurusest paketist laenab liidu nimel 500 miljardit, mida otse jagada riikidele, see tähendaks taas suurt sammu edasi ELi föderaliseerimisel ja survet loovutada ka maksupoliitilisi küsimusi ELile.
Üheks selle näiteks on ka Ursula von der Leyeni soov kehtestada üleliiduliselt süsihappegaasi maks, mida ta oma kõnes rõhutas. Eesti peab siin selgelt vastu olema sellisele plaanile.
Sven Mikser, SDE, S&D
/nginx/o/2020/05/27/13121640t1h7ad3.jpg)
Majanduskriisi leevendamiseks vältimatult vajalikud meetmed tuleb suures osas kinni maksta järgmisel põlvkonnal. Seetõttu on eriti oluline, et kriisipaketi täiendavad vahendid suunataks ka sellistesse valdkondadesse nagu keskkond, innovatsioon ja sotsiaalne turvatunne.
Mul on hea meel, et Ursula von der Leyen kinnitas oma kõnes, et see on ka tema prioriteet. Komisjoni ettepanekut täiendava 750 miljardilise paketi osas võib üldjoontes toetada, kuigi laenude ja toetuste vahekorra üle võib kindlasti vaielda. Kõige olulisem on, et EL vastab kriisile ja teeb seda ühiselt.
Samas tuleb meeles pidada, et isegi siis, kui EL panustab erinevate meetmetega kriisist välja tulemiseks ja majanduse elavdamiseks 2,4 triljonit eurot, jääb lõviosa ikkagi liikmesriikide endi kanda. Eestil tasuks kindlasti kuulda võtta Komisjoni presidendi üleskutset investeerida tulevikuvaldkondadesse ning kindlasti ei tohiks meie valitsus hoida kinni vanast ega karta julgeid otsuseid.
Urmas Paet, Reformierakond, Uuenev Euroopa
/nginx/o/2020/05/27/13121644t1hb7f8.jpg)
Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa majanduse taastumiskavaks on praegustes oludes ning kõiki riske arvesse võttes mõistlik.
750 miljardit eurot ei ole kavandatud mitte lihtsalt toetusteks ja aukude lappimiseks, vaid keskkonnasõbralikeks ja innovaatilisteks investeeringuteks, et ELi oleks ka pärast kriisi maailmas konkurentsivõimeline. Euroopa ühtne turg peab taastuma ning ka Euroopa neli suurt vabadust tuleb täielikult taastada.
Lisaks on väga oluline, et praeguse kriisi tekitatud vapustuse tulemusel ei tekiks ELi riikide suhetesse suuri pingeid ja vastuolusid. Näen, et see taastumiskava aitab ka neid leevendada ja ära hoida.
Seega tegemist on euroopaliku kavaga ning praeguses olukorras on see oluline lahendust, et tagada tugev Euroopa ka kriisijärgseteks aegadeks. Ja tugev Euroopa on Eesti otsestes elulistes huvides.
Riho Terras, Isamaa, Euroopa Rahvapartei
/nginx/o/2020/05/27/13121621t1h9396.jpg)
Komisjoni ettepanek peegeldab olude erakorralisust ning selle taga on näha tulevikkuvaatav soovi hoida Euroopat koos. Ühine laenuvõtmine ei meeldi juba põhimõtteliselt, kuid peame vaatama ka ELi ka kui ühte meie kahest julgeolekusambast.
Kui ettepanek saab heakskiidu, siis on väga tähtis, et kehtestatakse range kontroll rahakasutuse üle. See ei tohi minna võlakuristike lappimiseks ja arutute lubaduste täitmiseks.
Ettevaatlikuks teeb see, et paljude riikide eesotsas on sotsialistid ja populistid, kelle poliitiline DNA sunnib neid raha kulutama enne kui nad seda näinud on. Seda ei tohi juhtuda lasta!
Päästepaketi raha tuleb investeeringutena suunata ka digipöördesse ja mitte ainult roheleppega seotud strateegiate elluviimisse. Oluline küsimus on laenu tagasimaksmise tagamine pikas perspektiivis, sest täna pole riigid huvitatud finantsraamistiku suurendamises.
Hiigellaenude teenindamise juures tuleb silmas pidada, et suurem osa riike, nagu ka Eesti ei soovi anda ELile ära oma maksupoliitika-alast otsustusõigust. ELi omarahastus tähendab, et see raha tuleb kuskilt kokku koguda, et see tagasi maksta. Euroopa-üleseid makse on arutatud aastakümneid, kuhugi jõudmata.
Yana Toom, Keskerakond, Uuenev Euroopa
/nginx/o/2020/05/27/13121626t1h5c7a.jpg)
Lühidalt - olen kahe käega poolt, kuid mõistagi tuleb asjad selgeks läbi rääkida.
Pikemalt - vastab tõele, et üksinda mitte ükski liikmesriik edukat kriisist ei välju. Meie majanduse edu pant on ühisturg, ning kui me ei suuda mõelda suurelt, jääme kaotajaks - maailmas käib majandusjõu ümberjagamine.
Arvestades Eesti senist finatsdistsipliini saavad paketi tingimused meile olema päris soodsad. Nendele aga, kes nurisevad, et nüüd hakkab eestlane maksma kinni itaallaste võlad, tuletaks meelde, et ka kriisist räsitud Itaalia on netto-maksja, kusjuures nende panus on suurusest kolmas.
Ja viimane. Sügavad kriisid vajavad julgeid otsuseid. Me meelsasti naudime selliste otsuste vilju, sest nii ELi kui NATO loomine on julgete otsuste tulemus. Ärgem palun pisendagem seda perspektiivi, mis avaneb meile praegu.