Ilmajutt: helkivate ööpilvede aeg on käes

Helkivad ööpilved. Foto: Mailiis Ollino

Umbes nädala eest märgati ja pildistati hooaja esimesi helkivaid ööpilvi. Seetõttu on aeg neid tutvustada. Helkivad ööpilved (polaarmesosfääripilved) on hõbedased või elektriliselt sinakad omapärase struktuuriga kiudpilvi meenutavad pilved, millest paistavad eredamad tähed läbi. Kiudpilved on põhjataevas nende taustal väga tumedad, isegi mustad.

Helkivad ööpilved (ka hõbepilved) tekivad mesosfääri ülaosas ja mesopausis, kui temperatuur langeb –120 kuni –140 °C-ni. Sellised tingimused kujunevad pooluste lähedal suvises mesosfääris, sest sinna toovad olulise osa soojusenergiast troposfääris moodustunud ja stratosfääris edasi kandunud mehaanilised lained, mille võimalused suurde kõrgusesse pääseda on märksa paremad talvel. Suvel jõuab mesosfääri vähem energiat ja see põhjustab jahtumise.

Polaarmesosfääripilved on kõrgeimad Maa atmosfääris tekkivad pilved, mis asuvad 75–90 km kõrgusel.

Helkivad ööpilved said nimetuse selle järgi, et neid saab jälgida siis, kui päikeseketas on allpool horisonti (–6...–12°, teatud juhtudel kuni –18°). Need on tumeda taeva taustal hõbedased või sinakasvalged (väga harva ka kollakad, kui need on sumestatud õhumassis silmapiiri lähedal) helendavad triibud, kogumid jms. Sinakus tuleb pilvi moodustavate jääkristallide väiksusest, mistõttu tooni annab juba molekulaarne hajumine.

Helkivate ööpilvede vaatlemiseks soodsad tingimused on laiustel, kus on valged ööd, mis tähendab, et atmosfääri alumine osa on Maa varjus, kuid kõrgemasse ossa, sealhulgas mesosfääri ülemisse ossa, jõuab otsene päikesekiirgus, mis hajub jääkristallidel ja osa valgusest peegeldub tagasi.

Seetõttu ongi pilved võrdlemisi eredad ja öisel ajal hästi nähtavad. Nendel põhjustel on parim võimalus polaar­mesosfääripilvi näha astronoomilise suve algusest kuni augustini (põhjapoolkeral) ja laiustel 50–65°, kus on parajalt valged ööd. Kõige paremini tulevad pilved esile umbes 60. (põhja)laiusel. Põhjapoolkeral on helkivaid ööpilvi palju nähtud, lõunapoolkeral aga vaid umbes sajal korral, kusjuures pilved on nõrgemad.

Tavalised kiudpilved näivad helkivate ööpilvede taustal mustad või väga tumedad, sest asuvad liiga madalal, et päike saaks neid valgustada, v.a eha-koidu vööndis, kus kiudpilved on lihtsalt raskesti nähtavad.

Kui kiudpilved asuvad seniidis või lõunataevas, võivad need samuti olla ümbritsevast taevast heledamad, millest siis ka päris palju valeteateid helkivatest ööpilvedest. Kui helkivad ööpilved asuvad seniidis ja lõunataevas, ei ole need säravalt hõbedased, vaid pigem tuhmilt sinakad. Sel juhul on neid esmapilgul raske kiudpilvedest eristada, eriti kui vaatlejatel pole kuigi palju kogemusi.

Viimaks on kätte jõudnud kevad, aga ühtlasi tõstab pead põud. Sajuvõimalus tekib alles umbes nädala pärast. Temperatuurifoon püsib üsna ühtlane. Esialgne suur kuumus on nihutatud Lapimaa kohale, nii et meil tuleb kuni paarikümnekraadise soojaga leppida.