Kui suitsuahju pole, aga tahaks

Suitsuahjude valik on suur. Üks variant on lasta see metallist kokku keevitada. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Kõigepealt peab suitsuahju soovija otsustama, kas tahab külm- või kuumsuitsuahju või mõlemat korraga. Kuumsuitsu eelistades on kõige lihtsam toimetada kauplusteski pakutavate metall­ahjudega, sest nendes on kaks eraldatud kambrit ja põlemissuits ei puutu kokku toiduga. Sellise ahju toidukambrisse pannakse puidulaastud, mis annavad lihale või kalale suitsumaitse. Ahju saab paigutada ka siseruumidesse, aga siis tuleb see mõistagi ühendada korstnaga.

Vaevarikkam, aga kindlasti ehedam võimalus on suitsuahi ise ehitada või kutsuda appi pottsepp. „Kui arvestada põhitõdedega ja valida õiged materjalid, saab kividest suitsuahju ehitamisega ise hakkama. Kahtluse korral tuleb siiski nõu pidada pottsepaga, sest võimalikke eksimiskohti jagub,” ütles osaühingu Tuulepuu pealik, pottsepp Valdur Kolla.

„Algaja suitsuahjukasutaja võiks alustada kuumsuitsust. Kuumsuitsutamise protsess on lühike ja lihtsam, külmsuitsutamine võib kesta ööpäev kuni nädal.” Kuumsuitsuahjul on all kolle, selle kohal omakorda keris, läbi mille jõuab kuumus suitsuruumi. Külmsuitsul on küttekeha umbes 2,5 meetri kaugusel ja sellest juhitakse suitsukanal väikese ülespoole nurga all toidukambrisse.

Kuidas ehitada?

Suitsuahju ehitamisel on Kolla hinnangul kolm alustala: tuleohutus, tervishoid ja õiged töövõtted. Vanal klassikalisel Eesti suitsuahjul on puidust suitsukamber.

„Sellel on mitu eelist – ei teki kondentsi ja pigi, aga on tuleohtlikum. Kuigi ma pole kuulnud, et päästeamet oleks käskinud kellelgi puidust suitsukambriga ahju maha lõhkuda, võib arvata, et kõikidele tuleohutusnõuetele need ei vasta. Talupojamõistus ütleb, et sellist ahju saab ehitada vaid hoonetest kaugele. Linnas ei ole puidust suitsuruumiga ahju ehitamine üldse õige, eelistama peaks kivi. Ahju asukoha valikul peab tagama, et suits ei häiriks naabreid,” rõhutas meister.