Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Piimahinna jätkuv langus ähvardab väikelaudad kaotada (8)

Copy
Farmitöös puuduvad kokkuhoiukohad, inimesi koondada ei saa, sest lehmad vajavad iga päev lüpsmist.
Farmitöös puuduvad kokkuhoiukohad, inimesi koondada ei saa, sest lehmad vajavad iga päev lüpsmist. Foto: Elmo Riig / Sakala

Piimatootjaid teeb praegune hinnalangus murelikuks ja jutt kokkuhoiust tekitab pahameelt, sest enne kokkuhoidu on vaja investeerida tehnoloogiasse ja tehnikasse, mis eeldab aga stabiilset piimahinda. Piimatöötleja kinnitab, et kaubanduses väljendub praegune piimakriis rohkete kampaaniapakkumiste ja järjest odavamate hindadega.

Vaklak OÜ juhatuse liige Margus Muld rääkis, et piimatootjana ei saa nad kõrvale jääda koroonaviirusest tingitud eriolukorrast maailmas. „Me käime maailmamajandusega ühte sammu. Seega ei saa öelda, kui kaua praegune piimahinna langus kestab. Tuleb vaid loota, et kõik koos saame sellestki kriisist kiiresti üle,” sõnas ta.

Piimahinnalangus on tingitud piiride sulgemisest ja logistikaprobleemidest, sest inimeste liikumine on piiratud ja piimatoodete tarbimine väiksem.

Piim peamine sissetulekuallikas

Piimatootjana teeb hinnalangus meest muidugi murelikuks, sest piim on peamine sissetulekuallikas. „Piimahind moodustab käibest 70–80 protsenti ja farmitöös peaaegu puuduvad kokkuhoiukohad. Nii kiirelt kui näiteks hotellinduses tootmist kohe kuidagi kokku ei tõmba. Ka ei saa inimesi koondada, sest lehmad vajavad iga päev lüpsmist, töötasu ka kuidagi ei kärbi ja ­sisseostetavate söötade hinnad püsivad jätkuvalt kõrged, vähemalt kuni uue saagini sügisel,” loetles Muld.

„Nii võtabki piimahinna langus aina tõsisemaks. Jah, kõige mustema stsenaariumiga võivad farmid jõuda piirini, kus pole lihtsalt raha, mille eest põldu harida, tasuda elektri eest ja palkasid välja maksta, sest lehma piimatootlikkust nii kiirelt tõsta ei saa, et katta kogusega odavam hind.”

Toetudes statistikale nentis Muld, et suurima löögi all on väiksemad karjad, kuni selleni, et neid ohustab kadumine.

Tagasi üles