Üks põllutöölise kuulutus tõi 140 kandideerijat, enamus neist koolilapsed

Ukrainlased paar aastat tagasi OÜ Kindel Käsi põllul maasikataimi istutamas. Ka nüüd panustaks ettevõtte juhataja Helen Kaskema eelkõige ukrainlastele. „Kui ma ukrainlasi juurde ei saa, siis see tähendaks magamata öid, töö kõrvalt pidevat telefoniga rääkimist ja kokkuleppeid, mis ei kehti. Kui kaader vahetub pidevalt, kujuneb koristus­hooaeg üliraskeks,” märkis ta. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Räpina külje all asuva Palgi talu tööportaalis ilmunud kuulutus maasika- ja hernekorjaja leidmiseks tõi 140 kandideerimist. Tundub uskumatu arv, aga sel kevadel pigem tavaline. CV-Keskuse turundusjuht Henry Auväärt tõi välja, et põllutöölise, sealhulgas maasikakorjaja ametikohale ongi laekunud keskmiselt 116 kandideerijat. Tegemist on keskmisega, seega mõnele maasikakorjaja tööpakkumisele laekus isegi rohkem avaldusi.

Hooajatöödele kandideerijate hulk on mullusega võrreldes kolmekordistunud. Teine populaarsem hooajaamet on aiandustööline, kuhu kandideerib keskmiselt 83 tööotsijat, ühele farmitöölise tööpakkumisele laekub 40 avaldust. Keskmiselt.

Kas need rekordarvud näitavad, et põllumajanduses on töökäte mure murtud? Tootjad on siiski üsna ettevaatlikud seda uskuma.

Koolilapsed tahavad maale

Palgi talu esindaja Kristjan Pärnaste pole jõudnud kõigi kandideerijatega veel ühendust võtta ega oska pakkuda, kui palju neist 140 inimesest tegelikult maasika- ja hernepõllule jõuab.

„Suurem osa kandideerijatest on koolilapsed, kes otsivad suveks tööd,” tõdes Pärnaste. „Koolilaste suveks hooajatööle võtmine nõuab aga erilist tähelepanu, et nad ei tuleks lihtsalt aega parajaks tegema ja oleksid motiveeritud tööd tegema.”

Teine suur murekoht on asukoht. Nimelt asub talu Eesti kaugemas kaguservas, aga enamik tööle kandideerijatest on pealinnast ja Ida-Virumaalt. Seega oleks suur nuputamine ja rahakulu majutamine ja transpordi korraldamine.

Pärnaste rääkis, et mullu oli neil tööl ka ukrainlasi, kuid põldude vähenemise tõttu proovivad nad tänavu kohaliku tööjõuga hakkama saada. „Meie pindala pole suurte kasvatajatega võrreldav. See, et nemad sel hooajal ei saa piisavalt tööjõudu, on muidugi mõistusevastane, samuti see, mis praegu selle arutelu ümber toimub,” tõdes ta.

36 hektaril Tartu lähistel Nõo vallas maasikaid kasvatava osaühingu Kindel Käsi juhataja Helen Kaskema ning Märjamaa lähistel neljal hektaril maasikaid ja kolmel hektaril kurke kasvatava osaühingu Kaskema talu peremees Thomas Hainsalu seevastu loodavad, et saavad siiski suvel Ukraina tööjõudu kasutada. Mõlemad rõhutavad, et Ukrainast saavad nad motiveeritud tööjõu, kes oskab ja tahab teha korralikku tööd, pelgalt Eesti inimestega leppides seistaks silmitsi suurte probleemidega.

Mart Helme jonn