Maarja Vaino: hea hautise retsept

Tallinna Kirjanduskeskuse direktor Maarja Vaino. Foto: Mihkel Maripuu

Kunsti eesmärk kultuuris ei tohiks olla ideoloogiline mitte ühestki küljest, kirjutab kolumnist, kirjandusteadlane Maarja Vaino.

Hiljuti tähistati Pipi Pikksuka saamist 75-aastaseks – Astrid Lindgreni teos «Pipi Pikksukk» ilmus 1945. aastal ning selle raamatu nimitegelane on olnud ühtaegu nii armastatud kui ka ärritav kangelane.

Pipit tasuks meenutada mitte ainult seetõttu, et ta on geniaalse autori tuntumaid tegelasi, vaid ka põhjusel, et temast on saanud uutmoodi tsensuurilaine sümbolkuju. Sellest, et raamatuid on hakatud jälle keelama või ümber kirjutama vastavalt uutele ideoloogiastandarditele, ei räägita just ülearu palju.

Mõni aasta tagasi oli Soomes näitus lasteraamatutest, mis on kantud nn musta nimekirja nendes esinevate valede arusaamade ja väärtushinnangute tõttu. Nimekirjas on näiteks Helen Bannermani «Väike must Sambo», Roald Dahli «Charlie ja šokolaadivabrik», Heinrich Hoffmanni «Kolumats». Mark Twaini «Huckleberry Finni seikluste» tekst on redigeeritud «sobivamaks» ning sama on juhtunud ka «Pipiga». Tema vaest isa on kriitikud näinud kolonistina ja autori teemakäsitlust rassistlikuna.