Erkki Bahovski: vana normaalsus

Erkki Bahovski. Foto: Mihkel Maripuu

Senised kogemused näitavad, et jutud uuest normaalsusest maailmapoliitikas võiks esialgu sinnapaika jätta, kirjutab kolumnist Erkki Bahovski.

Kas keegi mäletab veel, mis on Wikileaks? 2006. aastal asutatud multimeediaorganisatsioon on avaldanud miljoneid dokumente, mis paljastavad saladiplomaatia räpase olemuse. Nii kõlasidki Wikileaksi esimeste ja suurimate paljastuste taustal hõisked, et enam tagasipöördumist endise diplomaatia juurde ei ole ja et kõik on edaspidi avalik. Lõpp saladiplomaatiale ja sahkerdamisele suletud uste taga, paistis olevat uue koidiku loosung. Läbipaistvus olevat uus normaalsus, vähemalt nii meile entusiastid kinnitasid.

Ehkki Wikileaksi memod kindlasti kahjustasid mõne riigi mainet, ei ole Wikileaksi-järgne ajastu kuidagi läbipaistvamaks muutunud. Vast kõige räigem juhtum pärineb 2018. aastast, mil Saudi Araabia konsulaadis Istanbulis mõrvasid saudide julgeolekuteenistuste mehed saudi poliitkolumnisti Jamal Ahmad Khashoggi. Kummalisel kombel teame Khashoggi mõrvast tänu sellele, et Türgi luure kuulas Saudi Araabia konsulaati pealt; saudid olid küll sooritanud konsulaadis regulaarse «puhastuse», aga polnud kõiki seadmed avastanud. Pealtkuulamine konsulaadis andis küll teatud «läbipaistvuse», kuid juba asjaolu, et konsulaati kuulati pealt ja seal toimus mõrv, ei viita just läbipaistvale uuele normaalsusele.