Rootslased võivad jääda piiride avamisel ukse taha

Rootsi-Soome piir Tornios. Foto: Pär Bäckström/tt/tt News Agency/Scanpix

Ajal, mil paljud riigid plaanivad suveks oma piirid avada, võib Rootsi jääda paariastaatusesse seal leviva koroonaviiruse tõttu.

Taani ja Norra teevad ettevalmistusi oma piiride avamiseks, kuid mõlemad riigid näivad soovivat jätta Rootsi kodanikud ukse taha.

Kopenhaagen ja Oslo on asunud piiranguid leevendama, avades koole, poode ja restorane. Tänu nendele piirangutele on õnnestunud viiruse levik kontrolli alla saada. Rootsi aga ei ole sarnaseid meetmeid kehtestanud, kirjutab Euractiv.

«Me loodame kontrollida võimalikke uusi laineid testimise, kontaktijälgimise ja isolatsiooni teel. See on meie lootus, kuniks meil on ravim või vaktsiin,» lausus Norra valitsuse epidemioloog Frode Forland väljaandele The Local Norway.

Forland väljendas muret märkimisväärse viiruse leviku üle Rootsis, mis mõjutab piiride avamise ajakava ja meetmeid.

Sarnaseid muresid jagab ka Soome. Nende siseminister Maria Ohisalo märkis, et Skandinaaviamaade vahel reisimise lubamiseks kokkuleppele jõudmine võib osutuda keeruliseks.

«Norra, Taani ja Island on suutnud olukorda stabiliseerida. Rootsis on olukord aga palju murettekitavam,» lausus Ohisalo, lisades, et Soome võib võtta kasutusele erinevad meetmed sõltuvalt viiruse olukorras riigis.

Soome tervishoiuturvalisuse ameti juhataja Mika Salmineni sõnul võivad külastajad Taanist ja Norrast kujutada endas väiksemat ohtu kui Rootsist saabujad. Rootsis on koroonaviiruse tagajärjel registreeritud surmade arv kõrgem kui kõigis Põhjamaades kokku.

Rootsi tervishoiuameti juhataja Andres Tegnelli väitel tähendab aga suurem nakatunute arv riigis hoopis seda, et Rootsi kodanikud jäävad haigemaks väiksema tõenäosusega. Maailma Terviseorganisatsiooni sõnul ei ole aga lõplikke tõendeid, et ühekordne nakatumine annab täieliku immuunsuse.

Kuid Rootsis ei ole ainult rohkem nakatumisi, vaid ka vähem testimis- ja jälgimisvõimekust kui naabritel.

Praegu ei saa kergete sümptomitega inimesed teste teha, kui nad ei kuulu just kindlasse prioriteetsesse kategooriasse nagu tervishoiu- või hooldustöötajad. Samuti ei ole riigis kasutusel kontaktjälgimise süsteemi nagu näiteks Norras.