Uurimine arestimaja töötajal Priit Leito surmas süüd ei tuvastanud

Priit Leito Foto: Liis Treimann

TV3 juhi Priit Leito surma ajal politsei arestimajas tööl olnud ametnik eiras küll tööreegleid, kuid sellel polnud seost Leito surmaga ning seetõttu politsei- ja piirivalveamet arestimaja töötajale karistust ei määranud. 

Traagiliselt lõppenud sündmused said alguse 20. märtsi pärastlõunal kella 14 paiku, kui häirekeskusele teatati joobekahtlusega juhist Tallinnas. Politseinikud peatasid sõiduki Endla tänaval ning tuvastasid 45-aastasel Leitol kriminaalse joobe. See tähendab, et tema joove oli vähemalt 1,5 promilli.

Leito viidi Kesklinna politseijaoskonna kinnipidamiskambrisse, et ta kaineneks ning siis saaks läbi viia kriminaalmenetluses vajalikud toimingud. Kuna mehel oli juba auto peatamisel väliselt näha kerge pindmine peavigastus, kutsus politsei jaoskonda kiirabi. Meedikud vaatasid Leito enne kambrisse paigutamist üle ning nende hinnangul ta haiglasse viimist ei vajanud. Leito ise kordagi halva enesetunde üle ei kurtnud. Ühtlasi tõi Leito poolt välja kutsutud isik talle arestikambrisse ravimeid.  

Sisekontrollibüroo tegi menetluse käigus kindlaks, et järgmisel päeval suheldi kinnipeetuga hommikusöögi viimisel veidi enne kella 8 ning hiljem kell 10. Kummalgi juhul polnud Leitol tervisega seotud kaebusi. Kella 10 kohtumise ajal teavitas arestimaja töötaja, et uurija saabub Leito juurde kella 12 ajal, mille peale teatas Leito, et soovib selle ajani pikutada, mida ta ka tegi. 

Kaamerasalvestistelt on näha, et Leito liikus pärast kella 10 kambris ringi ja heidab lõpuks voodisse. Kell 10.22 on 34 sekundi jooksul väliselt näha märke, mida saab pingsal vaatlusel seostada terviserikkega seostada, samas jäi Leito samasse lamavasse asendisse. Kuna arestimaja töötaja sellel hetkel väga pingsalt kaamerat ei vaadanud, jäi tal toimunu märkamata ning ta eeldas, et Leito magab edasi.

Arestimaja sisekorra kohaselt tuleb lisaks kaamerapildi jälgimisele kinnipeetavaid kontrollida ka füüsilise ringkäiguga iga tunni tagant. Kuna kinnipeetu ütles arestimaja töötajale kell 10, et puhkab kuni uurijaga kohtumiseni, eeldas töötaja enda sõnul, et mees magab ja ta jättis kell 11 nõutud kontrollkäigu ära.

Kui arestimaja töötaja kella 12 ajal kambrisse läks, avastati, et Leito on surnud. Politsei käivitas kohe uurimise, tuvastades üheselt, et Leitot tabas terviserike kell 10.22 ning kui arestimaja töötaja oleks ka kella 11 ajal kambrisse läinud, poleks tal õnnestunud Leito surma vältida. Ka tuvastas uurimine, et terviserikkele viitavad visuaalsed asjaolud olid sedavõrd väikesed, et arestimaja töötajale ei saa ette heita ka nende märkata jätmist. Siiski tuvastati arestimaja töötaja poolt sisemise töökorra rikkumine, kuid kuna see polnud seotud Leito surmaga, siis distsiplinaarkaristust talle ei määratud. 

Põhja prefekt Kristian Jaani märkis, et kui riik võtab kelleltki vabaduse, siis peab ta tegema kõik endast oleneva, et kinnipidamise põhjusest sõltumata seda inimest hoida. «Põhja prefektuuri jaoskondadest on kinnipidamiskambrid vaid Kolde puiesteel ning võimalikult heade tingimuste tagamiseks sulgesime viimasel poolaastal nii Ida- kui ka Lääne-Harju jaoskondade kambrid. Kesklinna jaoskonnas on olemas vajalik videovalvesüsteem, millega kambritesse toodud inimesi jälgida ning kindlad käitumisjuhised arestimaja töötajale, et võimalikke ohuolukordi varakult märgata. Lisaks kaameratest jälgimisele peab arestimaja töötaja käima regulaarselt ka läbi kambriluugi inimest vaatamas. Peamine kambrite niiöelda füüsilise kontrollimise eesmärk ongi inimese tervise kaitse ja veendumine, et temaga on kõik korras,» märkis Jaani.  

«Kui arestimaja töötaja märkab kambris oleval inimesel võimalikku terviseprobleemi, kutsub ta välja kiirabi. Kesklinna jaoskonnas tehakse kiirabi väljakutse keskmiselt ülepäeviti. Kuna arestimajas pole meedikut, siis kaasame kiirabi kõigis olukordades, kus on kahtlus, et inimesega pole kõik korras. Selle juhtumi puhul ilmnes tervisehäire väga ootamatult. Arestimaja töötajaga suhtlemisel paarkümmend minutit varem mees millegi üle ei kurtnud, ta ei saanud kambri häirenupuga abi kutsuda ka terviserikke ajal ning jäi pärast seda kambris samasse asendisse. Seetõttu jäi kinnipeetu äkiline raske seisund arestimaja töötajal märkamata ning kahjuks ei oleks järgmise täistunni ajal kambri kontrollimine kuidagi muutnud saabunud tagajärge,» lisas Jaani.  

«Surmajuhtum on arestimaja töötajatele alati emotsionaalselt väga raske ning loomulikult süüdistab inimene iseennast ja juurdleb, et kas ta saanuks teha midagi rohkem või teistmoodi, et elu päästa. Arestimaja töötaja elas ise juhtunut raskelt üle. Kuigi kambri kontrollimata jätmisega rikkus töötaja käitumisjuhiseid, ei olnud see inimese surmaga põhjuslikus seoses,» ütles Põhja prefekt. 

Politsei kinnitusel on tavapärane, et kriminaalses joobes sõidukijuht peetakse kinni ja viiakse esmalt kainenena. Reeglina pääsevad rikkujad taas vabadusse pärast seda, kui nad on täielikult kainenenud ja uurija on nendega läbi viinud esmased menetlustoimingud.