:format(webp)/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
/nginx/o/2019/06/07/12238423t1h796e.jpg)
Vabaerakond ja Elurikkuse Erakond plaanivad liituda ning koonduda ühise uue nime alla. Uue erakonnana plaanitakse kandideerida järgmise aasta kohalikel valimistel.
Vabaerakond ja Elurikkuse Erakond plaanivad valimisteks seljad kokku panna (1)
Ehkki mõlema erakonna juhatused jõudsid ühise otsuseni ühendada Vabaerakond ja Elurikkuse Erakond ning kandideerida 2021. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel uue nimega erakonnana, oodatakse nüüd erakondade liikmete heakskiitu.
«Meie jaoks oli mõnevõrra üllatav, kui palju oli sarnast meie platvormides ning kui vähe vasturääkivusi, sestap on igati loogiline, et need kaks erakonda ühendada suuremaks jõuks, kes seisaks looduse ja demokraatia eest,» selgitas Elurikkuse Erakonna läbirääkimiste juht Rainer Kuuba.
«Erakondi ühendades ei ole antud juhul tegemist ülevõtmise või allaneelamisega, ühinevad kaks võrdse suurusega erakonda, kelle maailmavaade on väga sarnane,» lisas Vabaerakonna juht Heiki Lill.
Kui erakondade liikmed kiidavad ühinemiseplaani heaks, valitakse mõlema erakonna liikmete poolt välja uue erakonna nimi ning juhatused valmistavad ette liitumislepingu, mis omakorda peab saama liikmete heakskiidu. Uue erakonna täpsema platvormi kirjutavad seejärel juba mõlema erakonna liikmed koos.
«Erakond on vaid töövahend poliitika tegemiseks. Pole mõtet hambad ristis tema juriidilisest kehast või nimest kinni hoida,» märkis Elurikkuse Erakonna juhatuse liige Lauri Tõnspoeg.
Erakondade liitumise peavad heaks kiitma mõlema erakonna üldkogud ning see võib kõige varem toimuda juuli keskel. Kui erakondade ühinemise plaan liikmete heakskiidu saab, sünnib Lille sõnul uus, geograafiliselt paremini riiki kattev erakond, mis loob omakorda head eelised järgmise aasta kohalikeks valimisteks.
Erakondade ühismemorandumis leitakse, et riiklike regulatsioonide ja maksusoodustustega tuleb toetada näiteks mahepõllundust ja mahetoodete levikut; riigikapitalismi osakaal majanduses peab vähenema; vähendada tuleb ka tööjõumakse; vähemalt alus-, alg- ja põhihariduses peab jääma ja arenema kodulähedane kool ja kogukonna suurem kaasamine kohaliku hariduselu korraldamisse; kõrghariduse ja teaduse konkurentsivõime peab olema tagatud riiklike investeeringute suurendamisega. Samuti soovitakse muuta erakonnaseadust ja valimisseadust nii, et valimisliidud saaks taas riigikogu valimistel osaleda. Samuti toetatakse otsedemokraatia tugevdamist. Leitakse, et näiteks riigimetsade majandamise ulatuse ja iseloomu üle otsustamisel peab kogukondadel olema esmane otsustusõigus.
Uute tulijate käekäik
2019. aasta riigikogu valimiste eel, sügisel, loodi kaks erakonda: Eesti 200 ja Elurikkuse Erakond. Uutest tulijatest läks kõige paremini erakonnal Eesti 200, mis kogus 24 448 häält ning jäi 4,4 protsendise häältesaagiga napilt alla viieprotsendisest valimiskünnisest. Teist uut tulijat, Elurikkuse Erakonda toetas 6858 valijat ehk 1,2 protsenti riigikogu valimistel osalenutest.
Vabaerakond, kes 2015. aasta riigikogu valimistel sai uue tulijana riigikogus kaheksa saadikukohta, jäi viimastel riigikogu valimimistel alla ka Elurikkuse Erakonnale, kogudes 6461 häält ning kaotades kõik kohad parlamendis.
Võrdluseks: 2015. aasta riigikogu valimistel toetas toonast uut tulijat Vabaerakonda 49 883 valijat ehk 8,7 protsenti kõigist hääletanutest. Riigikokku valiti Artur Talvik, Andres Herkel, Ain Lutsepp, Krista Aru, Andres Ammas ja Külliki Kübarsepp, Jüri Adams ja Monika Haukanõmm.
Äriregistri andmetel on tänase seisuga Vabaerakonnas 508 ning Elurikkuse Erakonnas 528 liiget.