Usalduse puuduse vili: lapsed otsivad rahu ja hoidmist ohtlikest kohtadest

25. mai on rahvusvaheline kadunud laste päev. Politseikapten Katri Satsi on tööl olnud nii Kagu- kui Lääne-Eestis ja laste kodunt kadumise põhjused on igal pool samad. Foto: Arvo Meeks

Täna on rahvusvaheline kadunud laste päev. Möödunud aastal otsis politsei Eestis taga 933 alaealist last, mitut neist aasta jooksul korduvalt. Keskmiselt saab politsei iga päev kaks teadet kadunud lapse kohta. Noorukite profiili vaadates võib öelda, et üldiselt on tegu 14-aastasega, kes on kodust, asenduskodust või erikoolist teadmata suunas lahkunud.

Teismeline, kes on mänginud oma vanusegrupis Eesti meistriliigas, satub Eesti teise otsa asenduskodusse. Eelmises elukohas maakonnakeskuses oli tal võimalus trenni teha, kuid nüüd otsustatakse ta panna trenni koos algklassilastega. «Milline motivatsioon on noorel? Ei mingit. Me ei kaalu, ei mõtle ja toimetame uisapäisa,» tõi politseikapten Kat­rin Satsi ühe näite, miks noor hakkab mõtlema kodust põgenemisele. Kui politsei ta üles leiab ja koju tagasi viib, kuuleb laps ukselt: «Noh, leidsid ka aega tulla vä?» «Mida see noor siis tundma peaks?» küsib politseikapten. See on noor inimene õrna hinge ja hirmudega, kuigi näitab ennast laheda tegijana. «Tegelikult on seal üks habras inimene, kes võtab riske ning kel pole inimest, keda usaldada,» lausus Satsi.