Ville Arikese kolumn: Eesti jalgpalli uus normaalsus? Ehk kastist liiga väljas

Ville Arike FOTO: Tairo Lutter Foto: Tairo Lutter

«Kui sa palli ei anna, löön sul põlved niimoodi sisse, et sa ei mängi kunagi enam.» Niisugust lauset võisid kolmapäeva õhtul kuulda tuhanded tähelepanelikud telekanali ETV2 vaatajad. Mida võis sellest arvata inimene, kes näiteks oli just teleri sisse lülitanud, polnud sellele veel võib-olla pilkugi heitnud ega teadnud, mis saade sealt parajasti tuleb? Tuli jalgpallimängu ülekanne Eesti meisterklubi osavõtul.

Spordis on aegade hämarusest saati käinud vastas(t)e töötlemine – enamasti vaimne, vahel ka füüsiline. Selles pole midagi uut. Seda tehakse üldjuhul vaikselt ja/või salaja, et kohtunik ei kuuleks ega näeks. Eesmärk on lihtsamast lihtsam: viia vastane endast välja. Vahest kõige kuulsam õnnestunud töötlemise näide pärineb aastast 2006, kui jalgpalli MMi finaalis nokauteeris Prantsusmaa äss Zinedine Zidane pealöögiga itaallase Marco Materazzi. Saapamaa poja suuvärk tõi vastasele punase kaardi ja Itaaliale karika.