Päevatoimetaja:
Marek Kuul

76 päeva töövarjuna maailma ookeanidel

Copy
Ivar Kasema sõnul tundis ta gaasitankeriga ookeanil viibides paradoksaalsel moel palju suuremat vabadust, kui eraolukorra aegsesse Tallinnasse jõudes. Foto on tehtud paadist teel Las Palmasesse
Ivar Kasema sõnul tundis ta gaasitankeriga ookeanil viibides paradoksaalsel moel palju suuremat vabadust, kui eraolukorra aegsesse Tallinnasse jõudes. Foto on tehtud paadist teel Las Palmasesse Foto: Erakogu

Ivar Kasema läks 12. veebruaril tutvuma võimaliku uue ametiga LNG gaasitankeril. Esialgu plaanitud kolmenädalane õpipoisiaeg päädis aga koroonapandeemia tõttu kahe ja poole kuuse mereseiklusega.

Eks enamik meist mäletab seda aega tänavuse talve lõpuosas, kui uus koroonaviirus kõlas kui mingi kauge häda kusagil teises maailma servas. Sarnaselt SARSi ja linnugripiga tundus see kellegi teise mure, mis meist kaarega mööda käib. Ühtäkki hakkas see aga nagu paha hais kiirelt üle maailma levima, jõudes ka meieni, ning distantseerida end sellest oli peaaegu võimatu.

45-aastane Ivar Kasema tunnistab aga, et temani pole viiruse tõeline olemus senini päriselt jõudnud, sest kriisi tuleku ja selle kõrghetked veetis ta justkui teisel planeedil.

Varem peamiselt kontoriametnikuna töötanud Kasema otsustas ühel päeval midagi uut proovida ning jõudis selle käigus otsaga gaasitankerile, kus oli vaja teha laeva kuivdokki mineku ettevalmistustöid.

«Läksin esialgu tutvuma, kas selline asi üldse sobib mulle. Et aeg kaotsi ei läheks, tehakse selliseid eeltöid samal ajal, kui tanker veab oma lasti,» selgitab ta.

Tagasi üles