EKI keelekool: aasta looma nime saladus

Vilja Oja, Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf Foto: Erakogu

• Nahkhiire nimi on mugandatud laensõna
• Eri Eesti murded on sõna laenanud eri keeltest
• Sõna eri kujud on laenatud, saksa, rootsi ja soome keelest

Maikuu on käes ja meie nahkhiired talveunest virgunud. Nüüd õnnestub ehk tänavust aasta looma ka lendamas näha. Ent kas teate, kuidas ta oma nime on saanud, küsib EKI vanemleksikograaf Vilja Oja.

«Nahkhiir on see, kellel on nahk,» ütleb laps.

Loogiline mõttekäik. Tundub, nagu oleksid vanad eestlased samamoodi arutlenud. Eesti kirjakeeles ja mandrimurretes üldlevinud nime nahkhiir kõrval on mõnes murrakus, kus hiirt kutsutakse rotiks, öeldud nahkrott. Saaremaal ja Muhus on eelistatud liitsõna nahklapp. Muhulane on seda nimetust seletanud nõnda: «Nahklapp oo muidu üks lapakas, ta oo lind küll, aga tal põle sulga mitte.» Hiiu murdes ning kohati Lääne-Saaremaal on nahkhiir tuntud kui nahknäär või nahkneer. Nahk on teatavasti olemas ka teistel elusolenditel. Miks siis just selle looma nimi seostub nahaga? Sõnade päritolu toob mõneti selgust.

Nahkhiire nimetused esiosisega nahk on tõenäoliselt mugandatud laenud. Liitsõnad nahkhiir ja nahkrott on Eestisse tulnud saksa keele kaudu. Looma saksakeelne nimetus Fledermaus on algselt moodustatud sõnadest flattern (’lendlema’) ja Maus (’hiir’). Tõlkelaen sellest on meil Lutsi murrakus – lindäi hiir. Oletatakse, et eestlased on saksa liitsõna tajunud peamiselt kahe nimisõna, Leder (’nahk’) ja Maus (’hiir’) ühendina, millest sõna-sõnalt tõlkides sai nahkhiir.

Saartemurdelised nahklapp ja nahknäär on vähemalt osaliselt laenatud rootsi keelest. Nahk on rootsi keeles läder ning üks nahkhiire nimetusi läderlapp, mis on loomale antud tema nahksete, sulgedeta tiibade tõttu. Eesti nahklapp oleks selle otsene tõlge. Teise arvamuse kohaselt pärineb eesti nahklapp eestirootsi või soomerootsi murdes öölindu ja nahkhiirt tähistavast liitsõnast natlap, notlap vms, mille esikomponent tuleb sõnast natt (’öö’), kuid eestlased on selle asendanud tuttava sõnaga nahk. Samuti kahtmoodi võiks tõlgendada nimetuse nahknäär esiosist, kuna järelosis -näär esineb eesti ja sugulaskeelte linnunimetustes, nt pasknäär, soome närhi.

Kirde-Eesti ööläbäkäs on laen soome sõnast yölepakko, murdeis yöläpäkkö jt. Nimetuse lepakko on nahkhiir soome keeles saanud laperdava lennu tõttu ning yö- liitsõnas rõhutab tema öist eluviisi. Võrumaalt Hargla murrakust on nahkhiire nimena kirja pandud üüsisass (üü (’öö’) + sisass (harilikult ’ööbik’)). Ööle viitavad ka Lääne-Saaremaal kuuldud kujundlikud nimetused päävapettija ja tondipäästlane. Olgugi enamik nahkhiire nimetusi eesti keelde laenatud, seostame neid peamiselt looma kolme silmatorkava omadusega: öine eluviis, iseäralik lend ja nahksed tiivad.