Aja auk. Ian Curtis 40

Jan Curtis Foto: Rights Managed/becker Films/Claraflora/Em M

Joy Divisioni laulja Ian Curtis poos ennast üles 18. mail 1980, ta oli 23. Siis, kui vähemalt Eestis õitsevad toomingad ja inimesed panevad kartulit maha. Sellest räägitakse kui tärkamise ajast. Aga ilmselt sellevõrra rohkem võivad surmad ja seiskumised tekitada sinna kontrasti. Mu enda isiklik esimene ja kindlasti mõjukaim surmakogemus pärineb samuti maist, olin siis viiene ja suri mu vanaisa. Matustel oli palav ilm ja kogu see leina tumeduse ja ilma heleduse kontrast on jätnud mulle kuhugi ühe küllaltki mõjuka jälje. Sellise jälje, mille otsimiseks ei tule väga sügavale psüühesse kaevuda, vaid sellega võib kontakti saada üsna hõlpsasti.

Enne kui Ian Curtis end oma köögis üles poos, vaatas ta Werner Herzogi filmi «Stroszek» (kuulus filmikriitik Roger Ebert on öelnud, et tegemist on ühe veidraima filmiga, mida ta on näinud) ja kuulas Iggy Popi plaati «Idiot». (Selle plaadi produtsent oli tema iidol David Bowie. Kui Michael Winterbottomi filmis «24 Hour Party People» võrreldakse Curtise kuuldes tema esitust Bowie omaga, on ta korraks väga pahane, sest Bowie laulis loos «All The Young Dudes», kuidas 25sena peaks ära surema, aga ei käitunud oma sõnade järgi.) Sellised detailid hakkavad müüdi loomisel muidugi kaasa mängima.