Kristjan Järvan: Võõrtööjõu ülehinnatud väärtus

Piiritagused võõrtöölised teevad eestlaste asemel madalapalgalist tööd. Foto: Arvo Meeks

President Kersti Kaljulaid ütles vabariigi 102. aastapäeva kõnes, et Eesti Panga andmetel tuli 2018. aasta majanduskasvust kolmandik võõrtööjõu arvelt, kuigi selle kasutamine on meil piiratud. Eelmisel aastal juba pool. Eesti Panga analüüsile on toetunud ka nii Äripäeva juhtkiri, luues hirmustsenaariume Eesti majandusest võõrtööjõuta, kui ka Postimehe ajakirjanikud, väites, et tuhandete ukrainlaste pisarad on kolmandiku Eesti majanduskasvu hind. Käesolevas artiklis selgitan veidi lähemalt, miks kõigile neile väidetele ja mõttekäikudele aluseks olnud Eesti Panga analüüs ei ole paraku tõsiselt võetav.

Analüüsis esitatud mõttekäigus käsitletakse Eesti majandust staatilise tehasena, mille toodang suureneb peamiselt ainult uute töötajate lisandudes, mööndes, et pisemal määral võib toodangu maht oleneda ka töötajate oskustest. Eeldatakse, et kui tehasesse tuleb viis protsenti rohkem töötajaid, siis järelikult peab tulema ka viis protsenti rohkem toodangut. Sellest veendumusest lähtudes tõlgendatakse ka Eesti 2018. aasta majanduse andmeid.