:format(webp)/nginx/o/2020/05/21/13111988t1h0b50.jpg)
Euroopa Komisjoni eelmine president Jean-Claude Juncker leiab, et Euroopa Liidu (EL) riigid peavad olema valmis üksmeelselt toetama koroonaviiruse tõttu kannatada saanud majandust, sest muidu võib kogu ühendus langeda eksistentsiaalsesse kriisi.
Juncker: riikide üksmeelse toetuseta abipaketile võib EL langeda kriisi
Junckeri sõnul on Prantsusmaa ja Saksamaa ettepanek luua ELi majanduse käimalükkamiseks 500 miljardi euro suurune taastumisfond igati õige samm.
«Ma tõesti arvan, et Saksamaa ja Prantsusmaa esitatud ettepanek on õige vastus,» lausus 65-aastane poliitik oma Luksembourgi kodus antud intervjuus Deutsche Wellele. «See võimaldab Euroopa Liidul reageerida solidaarselt, eriti Lõuna-Euroopa liikmesriikide suhtes. See on täiesti hädavajalik.»
Junckeri järeltulija, Euroopa Komisjoni praegune president Ursula von Der Leyen on siiski keerulises olukorras. Koroonaviiruse tõttu enim kannatanud riigid Itaalia ja Hispaania pooldavad esitatud majanduse virgutamise plaani, kuid näiteks Austria, Taani ja Rootsi on vastu ELi võla kasvatamisele ning soovivad, et abi antaks laenu, mitte toetusena.
«Euroopa inimesed on sellest kriisist õppinud. Nad on õppinud, et üks riik omapäi ei suuda seda kriisi alistada.»
Jean-Claude Juncker
«Igal riigil, igal valitsusel ning hiljem igal riiklikul parlamendil on õigus ja kohustus uurida seda ettepanekut põhjalikult,» lausus Juncker. «Aga ma usun, et lõplik lahendus on väga lähedane Saksamaa ja Prantsusmaa plaanile.»
Portugali peaminister Antonio Costa on avaldanud arvamust, et kui EL ei suuda luua päästefondi, on ühendus läbikukkunud.
Junckeri väitel on ta kuulnud varemgi sarnaseid hoiatusi, kuid samas möönis ta, et selles on oma tõetera. «Kui me ei suuda sellega toime tulemiseks koguda minimaalset solidaarsust ning rajada ühist tulevikku, siis on Euroopa väga tõsises eksistentsiaalses kriisis,» lausus Juncker.
Kuigi päästepaketti puudutav arutelu võib Euroopat lõhestada, ei usu Juncker, et kriis tõukab inimesi toetama euroskeptilisi jõude.
«Populistid kasutavad muidugi seda kriisi selleks, et selgitada, kuidas me vajame karmimat piirikontrolli, et iga riik peaks kriisiga tegelema ise,» ütles ta. «Aga ma usun, et Euroopa inimesed on sellest kriisist õppinud. Nad on õppinud, et üks riik omapäi ei suuda seda kriisi alistada. Me peame kõik töötama ühise eesmärgi nimel.»
Vastusena koroonaviiruse pandeemiale seiskas suurem osa ELi riike paljud ettevõtted, et takistada nakkuse levikut. See on aga tõuganud ühenduse majanduse langusesse.