Video ja blogi ⟩ Mart Helme: me ei vaheta rahvusriiki maasikate vastu

Pildil Mart Helme ja Jüri Ratas.  Foto: Madis Veltman

Siseminister Mart Helme ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil, et Eesti ei saa tugineda oma tööjõupoliitikas ukrainlastele. Helme sõnul võib riik võõrtööjõule toetudes sattuda olukorda, kus tekib oht rahvusriigi püsimisele.

Helme sõnul näidatakse põllumajanduse tööjõukriisi suuremana, kui see tegelikult on. «See on samasugune välja mõeldud probleem nagu ERJK (erakondade rahastamise järelevalve komisjon) teema. See puudutab vaid käputäit inimesi. Eestis töötab pika või lühiajalise viisa alusel natuke alla 50 000 inimese. See on umbes Pärnu-suurune linn. Ja nüüd tuleb välja, et me ei saa ilma ukrainlasteta maasikaid korjata, keevitada ega ehitada. Varsti ei saa me ilma ukrainlasteta ilmselt ka ajalehti ja telesaateid välja anda. Kui me seda poliitikat ei muuda, on meil varsti Tallinna jagu ukrainlasi. Kas see on see, mida kõik tahavad?» küsis Helme.

Ta jätkas: «Me ei saa vahetada rahvusriiki mõne tonni maasikate vastu. Meil on vaja leida teistsuguseid lahendusi. Esimene vahelahendus on see, et me pikendasime 31. juulini põllumajanduses töötavate inimeste siin töötamise õigust. Selleks ajaks on kõik maasikad valmis.» 

Tööjõukriis valitsuse töölaual

31. juulini pikendatud tööload puudutavad siiski vaid juba Eestis viibivaid inimesi. Põllumajandusettevõtted on aga väljendanud muret, et ei saa palgata välismaalt lisatööjõudu.

Helme sõnul ei ole maasikakasvatajad sageli ka kõige ausamad maksumaksjad. «Vaatasime sisse nendesse firmadesse. Tuleb välja, et üks neist on maksnud ainult kuus 400 eurot ja tal on üks töötaja. Millest me räägime? Kas suurest firmast, kel jäävad tonnide viisi maasikaid korjamata? Maksu- ja tolliameti hinnangul jääb musta tööjõu tõttu laekumata 32 miljonit. Põllumajanduses ja ehituses kasutatakse musta tööjõudu, ja mitte vähe. Olukord, kus tööjõule makstakse Eesti inimestest vähem palka, puuduvad sotsiaalsed tagatised ja nad pannakse elama ebainimlikesse tingimustesse, ei saa jätkuda. Valitsus vastutab selle eest, et riigis oleks kord,» sõnas siseminister.

Valitsusjuht Jüri Ratase sõnul käib töö tööjõukriisi leevendamiseks pidevalt. «Tööjõukriis on alates koroonakriisi algusest olnud kogu aeg valitsuse tähelepanu all. Põllumajandusminister ütles täna, et väga paljud Eesti inimesed on kaotanud töö. Ka neile on vaja tööd leida. Kui me Reformierakonna eelnõud arutanud pole, ei tähenda see, et me selle teemaga ei tegeleks,» selgitas Ratas.

Helme: erakondade rahastamise uurijad pole usaldusväärsed

Viimastel päevadel on avalikkuse teravdatud tähelepanu alla kerkinud koalitsiooni eelnõu  likvideerida erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) ning anda selle ülesanded riigikontrollile. Ratase sõnul peitub selle taga soov kontrolli tõhustada. «Asju saab teha veel paremini. Arvan, et ERJK-lt selle ülesande riigikontrollile andmine tõstab kvaliteeti. Mul pole etteheiteid ERJK-le, aga ka seal on olnud probleeme. Minu jaoks on üllatav, et riigikontrolli pädevus seatakse kahtluse alla.»

Helme oli oma väljaütlemistes reljeefsem. «Minu arvates pole ERJK usaldusväärne, kuna kaks juhtliiget on seotud sotsiaaldemokraatidega. See institutsioon on pidevalt püüdnud ületada oma volitusi. Nad püüdsid välja nõuda mingeid andmeid Objektiivilt ja sihtasutuselt Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks. ERJK politiseeris end ära ühele poliitilisele lõigule ja hakkas ületama oma volitusi. Kogu kära selle teema ümber ei pea paika. Probleem on välja mõeldud,» hindas Helme.

Justiitsiminister Raivo Aegi sõnul on sellest muudatusest olnud juttu korduvalt. «Oleme selle aruteluga juba kolmandal ringil. Õiguskantsler tegi juba 2010. aastal ettepaneku, et sobiv amet selle funktsiooni täitmiseks on riigikontroll.»

Pikemalt loe blogist: