Esindusliku esinejaskonnaga saade «Suud puhtaks» (19. mail ETVs) oli pühendatud küsimusele, kas Eesti ajakirjandus on kallutatud. Lõpuks ometi. Probleem on vana, selle juured sügaval.
Mõni filosoof võib ju kinnitada, et kõik meie teadmised ja mõisted on kokkulepped, kuid nn tavainimene jääb praktikas ikka vahet tegema sisu ja koorukese, olemuse ja nimetuse, mõiste ja termini vahel. Igaüks teab, et asjad mitte ainult ei näi kuidagi olevat, vaid meist sõltumatult ka miskitmoodi on. Ja et meie ülesanne on püüelda võimalikult adekvaatse teadmise poole, millised need siis ikkagi on. Kusjuures sellist «lihtsameelset» loogikat tarvitab pisimagi igapäevatoimingu juures ka kõige veendunum postmodernist, uurides näiteks oakonservi etiketti ja hiljem neid ube maitstes. Või maitsmata jättes.
:format(webp)/nginx/o/2017/02/07/6319549t1h1948.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/05/20/13111406t1h281f.jpg)