Kokkuhoidlik nelik pakub välja oma taastumisplaani

Sebastian Kurz, Mark Rutte, Stefan Löfven ja Mette Frederiksen kohtumisel Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli ja Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga 20. veebruaril. Foto: Virginia Mayo/AFP/Scanpix

Neli Euroopa riiki pakuvad välja alternatiivi Emmanuel Macroni ja Anglea Merkeli taastumisfondi ideele, teatas täna Hollandi peaminister Mark Rutte.

Nn kokkuhoidlik nelik ehk Holland, Austria, Taani ja Rootsi käivad välja ettepaneku, millega nõutakse suuremaid tagatisi sellele, et abi saavad riigid viivad läbi reformid. Samuti ütleb nelik, et igasugust abi tuleks jagada laenude, mitte tagastamatu abina.

Merkel ja Macron tegid üleeile ettepaneku luua 500 miljardi euro suurune fond, et ravida pandeemiast räsitud majandust. 500 miljardit eurot laenataks ELi nimel ja jaotataks kõige rängemalt pandeemiast mõjutatud majandusvaldkondade ning piirkondade vahel.

«Me töötame samuti ettepaneku kallal,» ütles Rutte AFP teatel tänasel pressikonverentsil.

Siiski märgib uudisteagentuur, et igasugused suuremad otsused nõuavad ELi tasandil ka mõjuvõimsate Saksamaa ja Prantsusmaa toetust. Ajaloolisena nähti Saksamaa otsust toetada koroonaviiruse järgseks ajaks mõeldud ettepanekut, mille üheks põhimõtteks olid ühiselt jagatavad laenud, kirjutab AFP.

Hollandi ja veel kolme liikmesriigi plaan on aga küpsemas. Rutte sõnul tahetakse ettepanekutes olla väga konkreetsed selles osas, et kui palutakse abi, siis tuleb läbi viia ka ulatuslikud reformid, mis aitaks järgmise kriisi korral endaga ise toime tulla.

Põhjapoolsemad ja konservatiivsemat rahanduspoliitikat toetavad riigid on varasemalt avaldanud vastuseisu ka nn koroonavõlakirjadele, mida mõned riigid näevad kriisist väljumise võimalusena. Financial Timesi hinnangul on aga Macroni ja Merkeli ettepanek võimalik suur samm just Euroopa ühiste võlakirjade suunas.

Erimeelsused on tekitanud ebakõlasid ELi sees. Ühele poole on jäänud viiruse tõttu enim kannatanud suurema võlakoormusega lõunapoolsemad liikmesriigid nagu Hispaania ja Itaalia, teisel pool on neile vastu seisnud rangema eelarvepoliitikaga Holland, Saksamaa ja Skandinaavia riigid. Põhjapoolsemad riigid näevad koroonavõlakirju kui võlgades Lõuna-Euroopa riikide katset lõigata kasu põhjamaade eelarvedistsipliinist.

Rutte ütles pressikonverentsil, et peamiseks küsimuseks on see, miks ei suuda lõunapoolsed liikmesriigid investeerida majandusse sama palju kui teised.

Austria kantsler Sebastian Kurz kirjutas aga Twitteris, et arutas küsimust täna Taani, Hollandi ja Rootsi peaministriga. Kantsleri sõnul on nende riikide seisukoht endine: valmis ollakse kõige rohkem kannatanud riikide aitamiseks laenudega, kuid ei soovita ELi mitmeaastase eelarve suurendamist.