Põhja ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse endist maaeluministrit Mart Järvikut nõustanud juristi Urmas Arumäed toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses.
Minister Mart Järvikut nõustanud Urmas Arumäe sai kriminaalsüüdistuse (8)
Süüdistuse järgi nõustas Urmas Arumäe ametiisikuna õigusküsimustes maaeluministrit, olles samal ajal kahtlustatavate kaitsja kriminaalasjas, kus kannatanuks oli maaeluministeeriumi haldusalasse kuuluv PRIA.
Põhja ringkonnaprokuratuur alustas mullu novembris kriminaalmenetlust uurimaks, kas ministri nõunik võis ministrile õigusnõu andes osaleda ametiisikuna otsuste tegemisel ja otsuste sisulisel suunamisel endaga seotud inimestega.
Nimelt nõustas Arumäe ministrit PRIAle kriminaalmenetluses volituse andmise küsimuses, olles ise samas kriminaalasjas kahtlustatavate kaitsja. PRIA küsis maaeluministeeriumilt volitusi saamaks Urmas Arumäe klientidelt tagasi 1,1 miljonit eurot investeeringuteks makstud toetusraha.
Nõunikuks saades Urmas Arumäe küll taandas end juriidiliste, kuid mitte füüsiliste isikute esindamisest nimetatud kriminaalmenetluses.
«Prokuratuur leiab, et Urmas Arumäe taandumine kaitsja rollist oli pelgalt näilik, kuivõrd ta küll loobus juriidiliste isikute esindamisest, ent jätkas samade äriühingute juhatuses olnud füüsiliste isikute kaitsmist. Sealjuures hakkas juriidilisi isikuid esindama temaga samas büroos töötav teine advokaat. Seeläbi olid juriidilised isikud endiselt Urmas Arumäega seotud,» selgitas kriminaalasja juhtiv eriasjade prokurör Leelet Kivioja.
Prokuratuuri hinnangul pidi Urmas Arumäe olema teadlik tema klientide majanduslikust huvist ehk oma kaitsealuste soovist toetusi mitte tagasi maksta, mis võis mõjutada tema otsuseid maaeluministri nõunikuna. Seega oli Urmas Arumäe korruptsioonivastase seaduse järgi teadlik korruptsiooniohust.
«Samuti peab ametiisik toimingupiirangust viivitamata teavitama oma vahetut juhti, mida antud juhul süüdistatav ei teinud,» lisas Kivioja.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombleri sõnul on tähtis tõsta ministeeriumite nõunike korruptsiooniteadlikkust, et võimalikke riske maandada.
«Nõunike töö ulatus võib sisaldada erinevate otsuste ja toimingute juures olemist või nende suunamist. Selle juures peab avalike ülesannete täitmisel juhinduma korruptsioonivastasest seadusest, mis kohustab järgima kehtestatud toimingupiiranguid ja vältima huvide konflikti,» ütles Ombler.
Prokuratuur esitas Arumäele süüdistuse toimingupiirangu teadvas rikkumises eriti suures ehk enam kui 400 000 euro ulatuses. Kriminaalasja kohtueelse menetluse viis läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ja juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.
Kohus on määranud eelistungi ajaks 11. juuni.