Otsus ⟩ Rail Balticu Pärnu lõigu planeering läheb uuendamisele

Rail Balticu raudteeprojekt, mis ühendaks Pärnu kolmveerandtunnise sõiduajaga nii Tallinna kui Riiaga, on kindlasti kõige suurem võimalus Pärnule läbi ajaloo, kirjutab Peeter Prisk. Foto: Urmas Luik

Eile tühistas kohus osa Rail Balticu Pärnu maakonnas kulgevast trassist. Rahandusministeerium alustas kohtuotsuse analüüsimist ning leidis, et esmajärjekorras uuendatakse Pärnu maakonnaplaneeringut, mille raames viiakse läbi ka Natura hindamine. 

Riigikohus teatas eile, et rahuldas osaliselt keskkonnaühenduste ARB ja Eesti Looduskaitse Seltsi kassatsioonkaebuse ning tühistas Rail Balticu trassi Pärnu maakonnaplaneeringu trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas. Harju ja Rapla maakonnaplaneeringud jäid jõusse.

Riigikohtu halduskolleegiumi sõnul kehtestas riigihalduse minister 2018. aastal Pärnu maakonnaplaneeringu õigusvastaselt, kuna välja polnud selgitatud mõju, mida Rail Baltic avaldab trassi kõrval asuvale Luitemaa linnualale.

Kohtu teatel tuleb Natura hindamine teha alati, kui eelhinnangu põhjal ei ole võimalik välistada, et kavandatav tegevus mõjutab oluliselt Natura ala kaitse eesmärke. 

«Sedavõrd suurte taristuobjektide ja mahuka planeerimisprotsessi puhul võib erinevatel osapooltel kahetsusväärselt ette tulla ka vigu,» nentis riigihalduse minister Jaak Aab riigikohtu eile otsuse kohta. 

Miks toona ei tehtud Natura hindamist Luitemaa linnualale?

Rail Balticu Pärnu maakonnaplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) raames ei tehtud antud piirkonnas Natura asjakohast hindamist. Keskkonnaeksperdid leidsid eelhindamisele tuginedes, et otseseid olulisi negatiivseid mõjusid Luitemaa linnualal kaitstavatele väärtustele ei kaasne. Seetõttu leiti, et asjakohast Natura hindamist ei tule teha. Keskkonnaministeerium kiitis 2017. aasta augustis maakonnaplaneeringu mõjude hindamise heaks, tuginedes muuhulgas senisele praktikale maakonnaplaneeringute mõjude hindamisel. Kohus ei pidanud sellist hindamist siiski piisavaks välistamaks mõju Natura alale. Hindamise ulatus tuleneb muuhulgas Euroopa Kohtu lahenditest, millele viitas ka Riigikohus.

Planeeringu kehtestas riigihalduse minister aprillis 2018, tuginedes nii keskkonnaekspertide hinnangule kui ka keskkonnaministeeriumi antud heakskiidule. Kogu eelnevat protsessi juhtis maavalitsus, kelle volitused läksid üle rahandusministeeriumile 1. jaanuaril 2018.

Rahandusministeerium tahab teha kõike korrektselt

Riigihaldusministri Jaak Aabi jaoks on väga tähtis, et Eesti prioriteetseim taristuprojekt kiirelt saaks valmis. «Rahandusministeerium panustab igati, et ka tühistatud 40 kilomeetril oleks Rail Balticu asukohaotsus õiguslikult korrektne ning viib läbi vajalikud menetlused vea kõrvaldamiseks,» ütles Aab.

Praegu kaaluvad ministeeriumid (rahandusministeerium, justiitsministeerium, keskkonnaministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium) Natura asjakohaseks hindamiseks maakonnaplaneeringu menetluse uuendamist. Seda soovitas ka riigikohus. Planeeringu uuendamise ajakulu sõltub sellest, milliseid etappe täpselt korrata tuleb.

Riigikohtu lahendiga on loodud kindlus, et kui Pärnu maakonnas Natura hindamisest tulenev viga kõrvaldatakse, on võimalik projektiga jätkata kogu planeeritud trassi ulatuses.