ERJK asejuht Kaarel Tarand: peaminister, miks te andsite korralduse eelnõu ette valmistada?

Tegemist on puhtakujulise Keskerakonna initsiatiiviga, eelnõu faili metaandmetes figureerib keskerakondlane Julianna Jurtšenko kui autor - ütleb ERJK asejuht Kaarel Tarand riigikogu menetlusse antud eelnõu kohta, mis kaotaks ära Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni ja annaks selle rolli üle riigikontrollile. 

On see puhas juhus, et vahetult  enne selle eelnõu välja tulemist pöördus teie komisjon Keskerakonna poole, et uurida erakonnale ühe eraisiku ( Jana-Helen Juhaste) poolt antud  50 000 euro suuruse  annetuse päritolu?

Ma ei näe siin niisuguseid kalendaarseid seoseid. Kõigepealt tekkisid minu teada kahtlused ajakirjandusel ja konkurentidel ja siis tuli meile ka vastav pöördumine.  Antud juhul suurannetajast midagi kellelgi avalikult teada ei ole ja pigem oli kahtlusi selle kohta, et inimesel ei pruugi väga palju ja suuri sissetulekuid olla, millest teha niisuguseid heldeid annetusi. 50 000 on nii-öelda tavamõistes ikkagi väga suur heldus. Seega peab küsima, kas inimene vastavalt seadusele oma isiklikest vahenditest on seda raha annetanud ja erakonnalt loomulikult pidime küsima, kas nad kontrollisid seda, sest erakond peab seaduse järgi ise olema veendunud, et ta võtab vastu ainult lubatud raha.

Eelnõu faili metaandmetes figureerib Julianna Jurtšenko (Keskerakond) nimi kui dokumendi looja ja autor.  

Mis te arvate, miks tehti see eelnõu komisjoni selja taga ja just praegu?

No ilmselt praegu sai ta valmis. Tõenäoliselt seda väga  kaua ei tehtud ja kindlasti mitte väga suures ringis, sest asjade puhul, mida tehakse suures ringis ja mis võivad ka avalikku huvi pakkuda  tavaliselt informatsioon tuleb varem välja kui sellel hetkel, kui see eelnõu juba valmis kujul Riigikogu suures saalis üle antakse.  Muidugi on üsna selge see, et see on puhtakujuline Keskerakonna initsiatiiv ja selles mõttes on nüüd Keskerakond pannud oma head koalitsioonipartnerid pisut kummalisse või nirusse olukorda. Ühisloominguna on seda esitatud, aga üheskoos ei ole seda õigupoolest algusest peale tehtud. Eelnõu failis, mis on Riigikogule üle antud, metaandmetes figureerib Julianna Jurtšenko nimi kui dokumendi looja ja autor. Tegemist on Keskerakonna noortekogust juba 2008. aastal Keskerakonna täisliikmeks saanud inimesega, kes on töötanud üllatus-üllatus Tallinna munitsipaalsüsteemis, on olnud lähim abiline Raimond Kaljulaiule mingitel aastatel ja ei ole jätnud partei poolt temale osutatud teeneid tasumata. Aastate jooksul on ta erakonnale annetanud ka kokku väikeste summade kaupa igal aastal kokku üle 5000 euro, mis ei ole ka tavamõistes tagasihoidlik.

Mina küsiks Jüri Ratase käest, millal, millistel motiividel ja millise eesmärgiga te härra peaminister ja erakonna esimees andsite korralduse oma parteikaaslastele see eelnõu ette valmistada.

Kui kõrgel tasandil see eelnõu tegelikult valmida võis? Kas Jüri Ratas teadis sellest? 

Üheski erakonnas ei valmistata poliitilisi küsimusi ette ilma, et erakonna esimees seda teaks või selleks korralduse annaks. Mina küsiks Jüri Ratase käest, millal, millistel motiividel ja millise eesmärgiga te härra peaminister ja erakonna esimees andsite korralduse oma parteikaaslastele see eelnõu ette valmistada.

Millised kahtlused teil on õhus? Mis oli see motiiv ja eesmärk?

Sellisel puhul ei saa neid motiive ja eesmärke ju väga mitut leida. Kuna siiamaani avalikkusele ei ole mõistuspäraselt põhjendatud, miks toimivat süsteemi, töötavat masinat, mis on kõigi tõendite järgi töötanud kvaliteetselt üheksa aastat, on vaja kukkuda remontima äkki päevapealt ja  lammutuskotta viia ja siis minna justkui teisel hetkel poodi uue auto järele. Pole mõistlik.

Jüri Ratas neli aastat tagasi lubas, et tema nüüd uuendab erakonna ja kõik hakkab olema väga teistmoodi, aus ja ilus. Värskes  kvartaliaruandes on probleeme, ei ole niimoodi, et kõik oleks puhas nagu prillikivi.

Kas koalitsioon kasutab seda eelnõud viigilehena millegi muu varjamiseks?

See kõik on meile avalikult teada, et kahjuks või õnneks kõik erakonnad ei ole oma finantskäitumises võrdselt ekslikud. Ja paraku on juhtunud niimoodi, et  Keskerakond on osutunud siin läbi aastate kõige ekslikumaks ja samal ajal ka kõige vaidlushimulisemaks. Jüri Ratas neli aastat tagasi lubas, et tema nüüd uuendab erakonna ja kõik hakkab olema väga teistmoodi, aus ja ilus. Paraku finantsjärelevalve seisukohalt vaadates ei saa me ütelda, et oleks toimunud suur meeleparandus ja mingisuguseid suured ja põhimõttelised muutused. Värskes  kvartaliaruandes on probleeme, ei ole niimoodi, et kõik oleks puhas nagu prillikivi.

Ei ole vaja olla raketiteadlane, et mõelda, milliseid kiusatusi rahapuudus endaga kaasa toob. Mida parem on järelevalve, seda vastumeelsem ta on  nendele, kellel on kiusatused.

Kas probleemid on ainult Keskerakonnal?

Ei ole.  Erakondade rahastamisprobleemid on üldisemad, võimalikud keelatud annetused ja sohitegemine on vaid üks osa sellest. Erakondade rahastamine tervikuna on aastaid nii-öelda stagneerunud. Erakonnad ise ei ole leidnud endas julgust või tahtmist endale riigikogu kaudu riigieelarvest määratud eraldise suurendamist. See on püsinud laias laastus neliteist aastat üks ja sama, aga samal ajal kulutused teiselt poolt on kogu aeg suurenenud, nii et erakonnad ühtlasi pidades eriti valimiskampaaniate ajal rahalist võidujooksu või kulutamispidu, on sattunud iga aastaga summaarselt kehvemasse rahalisse seisu. Üks ja teine kukub ikkagi väga sügavale miinusesse oma kampaania lõpuks ja  sealhulgas Keskerakonna rahaline seis on viis aastat järjest muutunud negatiivsemaks. Ja ei ole vaja olla raketiteadlane, et mõelda, milliseid kiusatusi rahapuudus endaga kaasa toob. Mis tähendab, et mida parem on järelevalve, seda vastumeelsem ta on  nendele,  kellel on kiusatused.

Kas te tahate öelda, et selle eelnõu eesmärk on soov hakata tulevikus rohkem segases vees tegutsema?

No lühinägelik võib ju niimoodi loota.  Riigikontrollis on põhimõtteliselt tööjõudu, oskusi, kompetentsi selleks, et täpselt sama kvaliteediga või veel pareminigi teha järelevalvet.  Tegelikult mitte ühtegi järelevalvega seotud õigusliku probleemi ei püüta uue eelnõuga lahendada. Aga järelevalve komisjon kui eraldiseisev asutus on saanud olla avalikult nähtavam kui seda saaksid olla Riigikontrolli avaliku teenistuse ametnikud. Selleks, et seda teemat pildilt maha saada, võiks see liigutus ennast õigustada, aga ma arvan, et pole mingit kahtlust, et täpselt samamoodi samade tegude eest suudetakse ka Riigikontrolli kaudu erakondi korrale kutsuda nagu  praegu.

Mis  on need käimasolevad menetlused, mis võinuks praegu ajendada Keskerakonda, kui te ütlete, et nemad on selle eelnõu taga, teie meelest seda muudatust tegema?

Siin on meil üks pikk ja kaua kestnud komisjoni seisukohalt ammu lõpule viidud menetlus ja nimelt küsimus erakonna ebaseaduslikust rahastamisest osaühingu Midfieldi ja Paavo Pettai kaudu. Seal me oleme ju ammu kõik need kuluarved ja tšekid ühekaupa kokku lugenud ja näinud, kes on kasusaaja ja selle materjali alusel teinud ettekirjutuse. Keskerakond ka vaidlustas selle ettekirjutuse kohtus. Nüüd sügisel peaks me jõudma sisulise kohtuvaidluseni selles küsimuses. Loomulikult kohtute kaudu saab selle protsessi venimist tekitada veel piisavalt ehk siis seda ettekirjutuse täitmist edasi lükata aasta või koguni kaks. See võimaldab siis erakonnal paremini valmistuda või rohkem raha kulutada järgmistel kohalikel valimistel.

Kas selle eelnõu vastuvõtmine saab mõjutada seda kohtuprotsessi või ei ole kohtusse jõudnud asja enam võimalik peatada?

Eks see on õigusasjatundjate ütelda, aga nii palju, kui ma  aru olen saanud, ei tohiks võimalik seadusemuudatus tagasiulatuvalt seda konkreetset küsimust mõjutada. Aga võimalik, et ta annab uusi taktikalisi venitamisvõimalusi kohtus ehk siis selle ühe miljoni euro ära maksmist edasi lükata. Aga enne peaks Riigikogu jõudma selleni, et see seadus üldse jõustatakse. Kui ma oleks nii-öelda kihlveokontori klient, siis ma praegusel hetkel igatahes ei teeks panust sellele, et Riigikogu selle seaduseelnõu niisama hõlpsasti koalitsiooni tahte jõul läbi ajab, sest küsimus on liiga palju.

Loodame, et peaminister ja erakonna esimees saab ise seletada, et miks tal see hea mõte tuli ja mida ta nüüd remondib ja parandab õigupoolest.

Eile on selle eelnõu väljakäinud autorid võtnud ka meedias sõna. Mis teil nende põhjendustest silma on hakanud?

Esiteks muidugi on märkimisväärne see, et siiamaani ei ole eelnõu esitajad andnud väga põhjalikke ammendavaid seletusi. Paistab väga välja sedamoodi, et nad on nagu mingisuguses sundolukorras, nad ise ka ei tea päris täpselt, et miks seda kõike on tehtud ehk siis tegelikud vastutajad ei ole veel päriselt pilti ilmunud ja loodame, et see olukord paraneb kui peaminister ja erakonna esimees saab ise seda oma asja seletada, et miks tal see hea mõte tuli ja mida ta nüüd remondib ja parandab õigupoolest.  

Eelnõus on muudatusettepanek, millega piiratakse ettekirjutuse tegemise õigus kuni kolme aastaga teo toimepanemisest. Kui selline 3-aasta aegumise nõue oleks ka varem kehtinud, kas mõni erakondade rahastamisega seotud sigadus oleks jäänud paljastamata, menetlemata?

Ma arvan küll, et me poleks mõne asjaga lõpule jõudnud.  See ei pruugi olla nii, et me kohe näeme kvartaalsetest aruannetest, et midagi on valesti. Kui järelvalvatav on ka vastu puiklev, siis need meetodid, kuidas saada infot ja tõendeid kätte, seda infot on meil võrdlemisi napilt. Teatud küsimustes on võimalik venitada menetluse algfaasis päris kaua, kui soovi on.

Kas näiteks see üle miljoni euro suurune  vaidlus Keskerakonnaga seoses varjatud rahastamisega läbi Paavo Pettaile kuulunud osaühingu oleks jäänud olemata?

Jah, tõenäoliselt või vähemalt mingis osas, sest selle varasem ots ulatub aastasse 2009. Kõik need asjaolud, kuidas see käis, hakkasid välja tulema ju ikkagi pankrotiprotsessi, maksuvõlgade protsessi ja kriminaalprotsessi uurimise käigus. Meile tulid selle tagajärjel tõendid, mida me ise ei oleks saanud. Need firmad, kes erakondadele teenuseid osutavad ei pea meile midagi ütlema. Paavo Pettai ja Midfieldi häda oli see, et ta läks pankrotti ja siis pidi ta nagu kurjategijate keeles öeldakse, laulma hakkama.

Miks 2012. aastal Silvergate teema päädis kõigest komisjoni poolse soovitusega kanda Reformierakonna varjatud rahastamisest saadud raha riigieelarvesse?

Järelevalveorgan tegutseb ja viib oma menetlusi läbi ainult tõendite alusel ja need tõendid peavad olema kindlad. Kuna antud juhul haldusorganist palju suuremate volitustega uurimisasutus nimega prokuratuur ei suutnud koguda piisavalt tõendeid, siis meie oma väiksemate volituste ja õigustega ei saanud kuidagi saavutada suuremat või paremat või tõhusamat tulemust. Ja sellega tuleb lihtsalt leppida. Seal oli sõna-sõna vastu olukord, mille vastu oleks lihtne retsept see, kui erakondadel on üldse keelatud vastu võtta sularaha, vaid kõik peab liikuma elektrooniliste kontode kaudu, siis on välistatud see, et mingit jälge ei jää.

Kuivõrd hea on tänane erakondade rahastamissüsteem üldisemalt?

See pole nüüd minu kui järelevalvekomisjoni liikme seisukoht vaid kui poliitikavaatleja seisukoht, aga kogu rahastamissüsteem on riigi tervisele mõnevõrra ohtlik.  Ta mõnes aspektis soosib korruptsiooni. Minu meelest peaks seda küsimust märksa mitmekülgsemalt tuulutama. Mina suurendaksin legaalseid võimalusi erakondadele raha saada. Ja loomulikult suurendaksin ka selle majapidamise avalikkust veel. Vaidleme uuesti läbi viisteist aastat ja rohkem tagasi tehtud otsuse, kui juriidiliste isikute annetused keelati. Analüüsime nüüd siis seda, kas see õigustas ennast, kas  on kvaliteet paranenud. Mina väidan andmete põhjal, et pigem on see olnud allakäigutee. Järelikult praegust korda tasuks muuta.  Lubame juriidiliste isikute annetused, aga ainult need, mille puhul taust on selge. Näiteks konkreetselt Eestis või Euroopa Liidus registreeritud ettevõtted, kes avalikult deklareerivad oma maksud selle pealt ja nii edasi.