Avo-Rein Tereping: pandeemia ja käitumuslik immuunsüsteem

Avo-Rein Tereping. Foto: Erakogu

Inimeste käitumist nakkushaigusesse jäämise vältimiseks dikteerib kaasasündinud psühholoogiline kaitsemehhanism, kirjutab Tallinna Ülikooli psühholoogiaõppejõud Avo-Rein Tereping.

Ei ole kahtlust: epideemiad, tajutav oht nakatuda ja sunnitud karantiin mõjutavad vaimset tervist. Kuid muutub ka inimeste käitumine. See oli teada ammustel katkuaegadelgi, kui inimesed püüdsid hoiduda haigestunutest kaugemale ja pidalitõbistel oli kohustus kanda kaaskodanike hoiatamiseks kellukest. Haigusekandjatest püüti hoida eemale, neid stig­matiseeriti, ja isegi kui see oli põhjendatud ettevaatusabinõu, oli siiski tegemist haiguse ohvrite eemale tõukamisega ühiskonnast ehk tänapäeva terminites sallimatusega, võib-olla isegi inimõiguste rikkumisega. Võiks arvata, et kuna inimesed on targemaks saanud ja humaansus võidutseb, siis peaks selline suhtumine olema muutunud või vähemasti taunitav.

Tõsi, haiged saavad arstiabi ja enamasti ei näidata nende peale avalikult näpuga. Ometi kinnitavad mitmed viimase aja sotsiaal­psühholoogilised uuringud, et inimese käitumist nakkushaiguste leviku ajal mõjutab nn käitumuslik immuunsüsteem (KI), mille olemasolu psühholoog ja üks sotsiaalpsühholoogia rajajaid W. McDougall kahtlustas juba 1908. aastal. Viimaste aastate uuringud kinnitavad, et see süsteem on tõepoolest olemas ja selle tegevus erineb mistahes muule ohule (näiteks metsloomade või röövlite kallaletungile) reageerimisest.