/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2020/05/19/13109053t1hcb46.jpg)
Euroopa Politseiameti (Europol) juht Catherine De Bolle ütles eurosaadikutele, et internetis tegutsevate pedofiilide tegevus on olnud kõige häirivam märk pandeemia mõjust kuritegevusele Euroopas.
Europoli juht: netipedofiilid üritasid kriisi ära kasutada
Euobserveri teatel hoiatas De Bolle eile Euroopa Parlamendi liikmeid, et lapsed võivad olla haavatavad, kui nad kasutavad internetis koolitöid tehes vähemturvalisi haridusprogramme.
Europoli juhi sõnul on ELi liikmesriikide õiguskaitseorganid avastanud, et pedofiilid on internetis aktiivsemaks muutunud, samuti on sagenenud kõned laste seksuaalse kuritarvitamise vastase võitluse nimel loodud kriisitelefonidele.
Pandeemia andis tema hinnangul pedofiilidele võimaluse pikema aja vältel internetis materjali koguda, kuna lapsed viibisid kodudes ning kasutasid programme, millele ka kurjategijatel on lihtne ligi pääseda.
De Bolle sõnul on Europol alustanud ennetuskampaaniaid laste kaitsmiseks ning silma on peal hoitud pedofiilide vestlustel tumeveebis.
Europoli juht märkis, et kuna liikumispiirangute ajal kasutati internetti väga aktiivselt, tekitas see võimalusi juurde ka küberkurjategijatele. Ta kutsus üles ennetus- ja haridusasutusi, erafirmasid ning õiguskaitseorganeid töötama välja uut strateegiat alaealiste seksuaalse ärakasutamise ennetamiseks. Ühtlasi palus ta kaaluda ka Europoli volituste suurendamist, et ametil oleks võimalik erafirmadega otse informatsiooni vahetada, mitte teha seda läbi liikmesriikide.
/nginx/o/2020/05/19/13109052t1h10f8.jpg)
Endine Belgia föderaalpolitsei ülemkomissar De Bolle märkis europarlamendi kodanikuvabaduste komiteele, et kurjategijad kasutasid ära pandeemiast tekkinud võimalusi ja rõhusid ühiskonna hirmudele. «Oleme kõik aina enam internetis tegutsenud, sama tegid ka kriminaalid,» märkis ta.
Pedofiilide tegevuse kõrval muutusid pandeemia ajal sagedasemaks ka teised küberkuriteod. Näiteks pahavara levitamine ja nn õngitsemine, millega petetakse arvutikasutajatelt välja erinevaid juurdepääsuandmeid.
Nii on pahavara levitatud videokonverentsiprogrammide kaudu ja loodud veebilehti, et korraldada Covid-19ga seotud petuskeeme. Ühtlasi on De Bolle sõnutsi sagenenud keelatud ja standarditele mittevastava kauba müük internetis. Näiteks müüdi Hiinast ja Indiast pärit keelatud ravimeid, halva kvaliteediga kaitsevarustust ning võltsitud koroonateste.
Väljaspool küberruumi on üritatud varastada veokitest isikukaitsevahendeid, sissemurdmised on aga karantiini ajal pigem toimunud laohoonetes, kus kedagi kohal ei viibi.
Ehkki räägitud on Ladina-Ameerika narkokaubitsejate pandeemiaga seotud probleemidest, siis De Bolle sõnul on narkokaubanduse olukord kiiresti taastumas ja pandeemia pole seda liialt palju mõjutanud. Belgias on De Bolle sõnul näiteks käesoleva aasta esimese nelja kuuga konfiskeeritud 18 tonni kokaiini, möödunud aasta sama ajaga saadi kätte 12 tonni.
Tulevikust rääkides leidis Europoli juht, et majanduslangus pakub sarnaselt eelmisele majanduskriisile hulgaliselt võimalusi organiseeritud kuritegevuse jaoks. Kuna tõenäoliselt kasvab nõudlus odava tööjõu järele, üritavad olukorda tema hinnangul ilmselt ära kasutada inimkaubitsejad. Ka näeb ta ohtu, et sageneda võivad finantskuriteod nagu rahapesu, korruptsioon ja panganduspettused.