/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/10/02/7165225t1h98da.jpg)
Riigikohtunik Ivo Pilvingu sõnul jääb valitsusele võimalus Rail Balticu trassi Pärnu maakonnaplaneering kehtestada poliitilise otsusena ka juhul, kui Natura hinnangust selgub, et raudtee võib Luitemaa linnuala terviklikkust kahjustada.
Riigikohtunik: otsus RB planeering kehtestada jääb valitsuse teha
Riigikohus teatas teisipäeval, et rahuldas osaliselt keskkonnaühenduste Avalikult Rail Balticust (ARB) ja Eesti Looduskaitse Seltsi kassatsioonkaebuse ning tühistas Rail Balticu trassi Pärnu maakonnaplaneeringu trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas. Harju ja Rapla maakonnaplaneeringud jäid jõusse.
Riigikohtu halduskolleegiumi teatel kehtestas riigihalduse minister Pärnu maakonnaplaneeringu õigusvastaselt, kuna välja polnud selgitatud mõju, mida Rail Baltic avaldab trassi kõrval asuvale Luitemaa linnualale.
Pilving rääkis teisipäevasel pressikonverentsil, et kuna Natura eelhindamine ei välistanud olulist mõju linnualale, oleks pidanud toimuma ka põhjalik Natura hindamine. Riigikohtunik lisas, et kavandatav raudtee kulgeks mööda 13 Natura alast ning kõigil teistel juhtudel hindamine ka tehti. Kui Luitemaa linnuala kõrvale jätta, siis muid otseseid õiguslikke vigu planeeringus ei esinenud.
Pilvingu sõnul saab puuduoleva hinnangu aga ka tagantjärele ilma juriidiliste takistusteta ära teha. Isegi kui selgub, et ebasoodsat mõju linnuliikidele välistada ei saa, ei tähenda see riigikohtuniku sõnul, et raudteetrassi ei tule. Nimelt võib valitsus avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel maakonnaplaneeringu ikkagi kehtestada.
Kui põhjaliku hinnangu järel selgub, et oluline mõju Natura alale pole välistatud, saab valitsus teha poliitilise otsuse, kas kannatada ära võimalik looduskahju või tõmmata raudteele pidurit.