/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2011/10/27/810030t1hd92c.jpg)
Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart märkis, et kõigile Tallinna lastele ükshaaval kooli määramine on pikk protsess ning kiirem ja mõistlikum oleks lahendus, kui seaduses sätestataks taas koolipiirkonnad.
Kõlvart: lastele kooli määramine pole kiire protsess
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm avaldas möödunud aasta lõpus Kõlvartile saadetud kirjas muret, et mai lõpp on lastevanemate jaoks üsna hiline aeg oma lapse koolikoha teadasaamiseks ning lootis, et suurem osa lapsevanemaid saab selles osas kindluse varem.
Tallinna uue koolimääramise korra järgi kinnitatakse laste elukohajärgsed koolid 25. maiks ning Kõlvart ei näinud võimalust seda varem teha: «Arvestades asjaolu, et kool tuleb määrata haldusmenetluse korras ehk ca 4500 lapse kohta tuleb teha eraldi otsus koos vastava dokumentatsiooni vormistamisega ja lisaks elukoha lähedusele tuleb seadusest lähtuvalt olulise asjaoluna arvestada veel sama pere teiste laste õppimist samas koolis ning eelnevalt kindlaks teha ka soovitud õppekeel, võimalusel arvestada vanemate soove, siis ei ole see nii suure hulga laste juures nii kiire protsess.»
Kõlvart lisas, et kui põhikooli- ja gümnaasiumiseadus oleks sätestanud teeninduspiirkonna kehtestamise nõude, oleks kindlasti protsess kiire ja jääks ära tülikas määramise protseduur.
«Kindlasti oleks koolipiirkondade kehtestamine mõistlikum, nagu nägi ette seda ka põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, mis kehtis enne 2010. aasta redaktsiooni vastuvõtmist. Tallinnas kehtisidki selle ajani koolipiirkonnad,» märkis abilinnapea.
Määrusega ülelinnaliste koolide ja klasside nimetamisega tuldi Kõlvarti sõnul tagasi traditsioonide juurde. «Nimestikus on koolid/koolide klassid, mis on olnud mitteelukohajärgsed juba aastakümneid. Silmas on peetud ka tasakaalu humanitaar- ja reaalsuundade ning õppekeelte vahel,» sõnas Kõlvart.
«Kindlasti ei tekita kellelegi küsimusi, miks just Inglise kolledž või Prantsuse lütseum, reaalkool, Vanalinna hariduskolleegium või ka Juudi kool on loetelus. Samuti võimaldab nende koolide määramist mitteelukohajärgseteks ka põhjus, et nende koolide läheduses elab rahvastikuregistri andmetel keskmisest vähem lapsi,» selgitas abilinnapea.
Kool ei jää igavesti ootama
Haridusministeerium viitas veel, et määruses ei ole välja toodud, kas kõik vanemad peavad koolikoha taotluse esitama ja mis siis juhtub, kui keegi jätab koha kinnitamata, ent siiski seda soovib.
Kõlvart ütles, et kui taotlust ei esitata, ei juhtu midagi. Samas annab taotlus kooli leidmise jaoks olulist infot. «Teadupärast ei anna rahvastikuregister meile teavet ei soovitud õppekeele osas, ei sama pere õdede ja vendade õppimise, ei vanemate võimaliku koolisoovi kohta. Seda saab teada vaid taotluse esitamise kaudu,» selgitas Kõlvart. «Midagi ei juhtu, kui vanem taotlust ei esita. Koolikoht määratakse lapsele ikkagi selle teabe põhjal, mida annab rahvastikuregister.»
Kui lapsevanem lapsele määratud koolikohta ei kinnita, siis tõlgendab Tallinn seda nii, et ta soovib leida koha ise. «Praktikas on taotluse mitteesitamine ja koha kinnitamata jätmine tähendanud aga seda, et isik on küll rahvastikuregistris, kuid ei ela Eestis. Neid juhtumeid oli eelmisel aastal sadades,» lausus Kõlvart.
«Samas ei saa jätta ka kooli olukorda, et kool jääb lõputule ootele ning alles 1. septembril selgub, et kolmandik klassist on tühi ja ka soovijaid teistest linna piirkondadest või naabervaldadest ei ole olnud võimalik seetõttu vastu võtta,» põhjendas Kõlvart.