AKI aastaraamat ⟩ Vangid ujutasid andmekaitse inspektsiooni küsimustega üle

Vanglatrellid. Foto: Tairo Lutter

Andmekaitse inspektsiooni (AKI) eelmise aasta töömahust võtsid suure osa vangide esitatud vaided ning muud pöördumised. Üks kinnipeetav võis inspektsioonile esitada päevas kuni kümme teabenõuet ning ühes vaides võib olla kajastatud kümmekond küsimust.

Teabenõudega saab küsida asutuses olevaid dokumente, mis on saadud või loodud avalikke ülesandeid täites. Näiteks on asutuse käskkiri juba loodud dokument, mida võib teabenõudega saada, kui sellele ei kehti avaliku teabe või eriseadusest tulenevat juurdepääsupiirangut.

AKI-le on tavapärasteks küsimusteks saanud: millal vahetatakse katkine aken?; mis kuupäeval on pildistamine?; kuidas toimub vangla ventilatsioonisüsteemi eest hoolitsemine?; kuidas kasutada vangla osakonna külmikut?. 

Kuna AKI jaoks oli tegemist peamiselt olukordadega, kus vang oli esitanud teabenõude mõnele ametiasutusele ning ei olnud sealt ette nähtud tähtaja jooksul vastust saanud, siis tuli inspektsioonil hakata juhtumit uurima.

«Sageli ilmnes, et kinnipeetavatele on juba vastatud, kuid vastus on tulnud peale teabenõudele vastamiseks ette nähtud aega, milleks on viis tööpäeva, sest kui tegemist ei ole juba valmis dokumendiga ja informatsiooni tuli koguda erinevatest dokumentidest, võtabki vastamine kauem aega,» selgitab AKI oma aastaraamatus. Selliseid ebakorrektsed vaided jäävad rahuldamata.

Teabenõudega küsisid kinnipeetavad informatsiooni ka vangla poe kaupade hindade kohta. Vanglapood on küll eraõiguslik juriidiline isik ega ole teabevaldaja avaliku teabe seaduse mõistes, kuid inspektsioonil tuleb teatud juhtudel välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega, mille kohta saab öelda monopol – see annab küsijale õiguse saada infot hindade kohta.

Riigikohus on oma lahendis öelnud, et kaupade ostmine toimub eraõiguslikule regulatsioonile alluva müügilepingu alusel. Seega allub kauba müügihind eraõiguslikule regulatsioonile. Riigikohus on rahalise kohustuse avalik-õiguslikuks tasuks lugemisel oluliseks pidanud järgmisi kriteeriume: poolte vahel tekib tasu nõudmisel avalik-õiguslik suhe; ei sõlmita tsiviilõiguslikku lepingut, mille täitmist oleks riigil võimalik nõuda tsiviilkohtumenetluse korras; tasu maksjal puudub õigus nõuda teiselt lepingupoolelt vastusooritust; sellist tasu saab nõuda ainult riik; riik kasutab tasu kogumisel võimuvolitusi.

Vangla kaupluses müüdava kauba eest nõutav hind loetletud kriteeriumitele ei vasta. Poolte vahel sõlmitakse võlaõigusseaduse regulatsioonile alluv müügileping. Oste sooritav kinnipeetav saab vangla kauplusele makstava tasu eest kauba. Analoogset tasu kauba müümise eest saab nõuda iga eraõiguslik isik.

«Vangla kaupluste puhul ei ole niisiis tegemist valitsevas seisundis oleva ettevõttega. Monopoli näiteks on veevarustus ja elekter, kuid kindlasti mitte vangla kauplus,» lisas inspektsioon.