Asenduskultuuri domineerimise aeg

Kontserdil «Kevad tuli teisiti» esinenud virtuaalkoori juhatas Aarne Saluveer. Foto: Eero Vabamaegi/Postimees

Pühapäeval Tallinna lauluväljakul toimunud suur koroonatapukontsert «Kevad tuli teisiti» oli veider üritus, milles üldinimliku kõrval paistis silma midagi väga eestilikku ja hetkeolukorrale omast. Ürituse plaanitud eestilik pool sisaldas n-ö pühapaika kogunemist (lauluväljaku murule sõitis paarsada autot), ühendlaulu (esitati «Isamaa ilu hoieldes») ning Ivo Linna kontserti ansambel Supernova saatel.

Ivo Linna kinnistus sellega veel rohkem nagu legendaarne Põhja-Korea uudistediktor Chun-hee Ri, kes kutsutakse mikrofoni ette tähtsamateks teadaanneteks – ilmselt oleks juba raske ette kujutada vastavat kergelt paatoslikku popkontserti lauluväljakul ilma tema esinemiseta. Seejuures pole Ivo Linnale ja Supernovale midagi ette heita, sest nad tegid täpselt seda, mida tegema pididki.

Ürituse vähem plaanitud eestilikkuse märk oli liigne paatos veidras kastmes. Jah, sündmused maailmas on olnud tõsised ja ka meie kodumaal on inimesi surnud, kuid paatos ja selliste sõnade nagu «mantra» ning «ürgne loits» kasutamine on igavalt tõsimeelne ja oleks pärinenud nagu Metsatöllu lüürikast. Puudu olid vaid «tuli», «maa» ja «veri». Loomulikult ei puudunud ürituselt eetriaega kasutanud poliitikud; ilmselt ei maandunud parajasti ühtegi Vene lipuga päästvat kaubalennukit.